Jaga:     
Kodu ja Aed

Ohoo! Tervistavad toataimed

Lisaks süsihappegaasile on toaõhus teisigi kahjulikke ühendeid, mille kaotamisega taimed edukalt hakkama saavad. Loe, millised neist on parimad õhuniisutajad ning haigusetekitajatega võitlejad. 

Õhus leiduvad orgaanilised ühendid, nagu piiritus, eeter, tärpentiin ja fenool, halvendavad oluliselt toaõhku, vähendades inimeste keskendumisvõimet. Siseõhus leidub ka ammoniaaki, mis võib pärit olla ehitusmaterjalidest, värvidest või puhastusvahenditest, samuti inimese elutegevuse produktidest.
Mürkidest on toaõhus enam levinud formaldehüüd. Seda eraldavad väikestes kogustes puitlaastplaadid, plastmassid, penoplast ja teised viimistlusmaterjalid. Samuti satub seda õhku põrandakatetest, liimidest, prügikottidest ja isegi paberkäterättidest. Siseõhu kvaliteeti halvendavad ka inimeste välja hingatavad gaasid.

Kasulikeim toataim – kuldviljakpalm
Nasa alustas 1980. aastatel saastatud siseõhu uurimustega. Nasa teadlane John C. Stennis tõestas, et toataimed suudavad puhastada õhku suletud siseruumides. Katsetega on tõestatud, et erinevad taimed suudavad õhust eraldada erinevaid kahjulikke ühendeid.
51 uuritud toataime hinnati 10palli süsteemis ja neljast aspektist: keemiliste gaaside eemaldamine, kasvatamise ja hooldamise kergus, kahjuritele vastupidavus, niiskuseeraldusvõime. Kõige kõrgema hinde 8,5 palli sai kollakas kuldviljakpalm.

Kuidas taimed õhku parandavad?
Taimed eraldavad ühendeid, mis alandavad hallituseoste ja bakterite kontsentratsiooni õhus. Taimedega haljastatud ruumide õhk sisaldab 50-60% vähem hallitusseente eoseid ja baktereid kui taimedeta ruumid.
Arvuti kiirguse ja müra kahjulikku mõju aitavad vähendada eeterlikke õlisid sisaldavad taimed, mille värskendavad lõhnad stimuleerivad inimorganismi tegevust. Taimed on soovitav panna töötava arvuti kõrvale, kuid mitte lähemale kui 30 cm.
Toaõhku rikkuvate mikroobide arv on seda väiksem, mida niiskem on õhk meie ümber. Inimese jaoks parim õhuniiskuse protsent on 50-60%. Eriti kuiv on toaõhk talvel kütteperioodil. Alla 30protsendise õhuniiskusega ruumis on vaja juba õhuniisutajaid, sest nii kuiv õhk mõjub inimese limaskestadele ja nahale ärritavalt.
Õhuniisutaja ülesannet täidavad ka taimed, sest üle 90% veest, mis me neile anname, tuleb lehtede kaudu ümbritsevasse õhku tagasi. Veeaurud seovad imeväikseid tolmuosakesi, mis muutuvad raskemaks ja sadestuvad kiiremini ning õhk muutub ka puhtamaks.
20m² suuruse ruumi õhu tervendamiseks on vaja 6-7 keskmise suurusega taime.

Parimad õhuniisutajad:
Kollakas kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescens)
Mägipalm (Chamaedorea seifrizii)
Nefroleep (Nephrolepis)
Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
Kummipuu (Ficus elastica)
Draakonipuu (Dracaena)
Harilik luuderohi (Hedera helix)
laose datlipalm (Phoenix roebelenii)
Tõlvlehik (Spathiphyllum)
Sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum)

Inimorganismi tegevust stimuleerivad eeterlike õlidega taimed:
Tsitrused (Citrus)
Lõhnav pelargoon (Pelargonium graveolens)
Tee-melaleuka (Melaleuca alternifolia)
Harilik loorber (Laurus nobilis)
Harilik mürt (Myrtus communis)

Haigustekitajaid, sealhulgas stafülokokke ja streptokokke, neelavad taimed:
Begooniad (Begonia)
Harilik mürt (Myrtus communis)
Difenbahhiad (Dieffenbachia)
Piimalilled (Euphorbia)
Havisabad (Sansevieria)
Tradeskantsiad (Tradescantia)
Nõgeslehed (Acalypha)

Seeninfektsiooni vastu aitavad taimed:
Lavendel (Lavandula)
Harilik mürt (Myrtus communis)
Rosmariin (Rosmarinus)
Eukalüpt (Eucalyptus)
Hiidiisop (Agastache)

Parimad ammoniaagi eemaldajad:
Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
Habemätas (Liriope)
Andre flamingolill (Anthurium andraeanum)
Aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum)
Vau-tiigerlehik (Calathea macoyana)
Dendroobium (Dendrobium)
Vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans)

Parimad formaldehüüdi eemaldajad:
Kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata)
Aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum)
Gerbera (Gerbera)
Laose datlipalm (Phoenix roebelenii)
Dereema draakonipuu (Dracaena deremensis)
Mägipalm (Chamaedorea)
Kummi-viigipuu (Ficus elastica)
Harilik luuderohi (Hedera helix)
Bensoe-viigipuu (Ficus benjamina)

(Foto: Pixabay.com )