Jaga:     
Nipid

Kõik, mida pead teadma: põrand soojaks!

Kas põrand vajab soojustamist? Mida pead selleks teadma? Mis töö on kõige mahukam ja mis kõige kallim? Siin on vastused. 

Kõige töömahukam ja kallim töö põrandate soojustamisel on nende ülesvõtmine ja talade vahele soojustusmaterjali panemine. Seda just eramu puhul. Aga alati ei pruugi asi nii hull olla – vaadake kõigepealt vundament üle!
Esmalt tuleb aga meeles pidada, et iga maja vundamenti soojustada ei tohigi. Kui maja taldmikul puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, võib vundamendi soojustamine hoopis halba teha: vundamendi vertikaalsoojustus takistaks kapillaarniiskuse väljaaurumist ja kogu see niiskus imenduks tasapisi ülemistesse konstruktsioonidesse.
Hoopis vale on vundamenti ja keldrit soojustada seestpoolt – nii tekitate nullpunkti seina sisse soojustuse taha. Välissein külmub läbi, sest tänu sisemisele soojustusele maja enda soojus seinas enam plusstemperatuuri ei hoia.

Tuuletõke
Kui aga põrandapragudest suisa külma tuult puhub, ei pruugi viga üldse vundamendisoojustuses olla – villaga soojustus polegi mõeldud tuult kinni hoidma, selle jaoks on ikka tuuletõke. Kui see puudub või on halvasti paigaldatud, pole ka soojustusest suurt kasu.
Alt tuulutatava põranda puhul võib asi olla näiteks hoopis selles, et olete unustanud tuulutusavad talveks sulgeda. Või on mingil põhjusel soklisse praod tekkinud, kust tuul sisse pääseb. Praod tuleks täita remondivahuga ja pealt mördiga katta – muidu võib näiteks hiir end sealt läbi närida.
Kui maja sokliosa on aga laotud fiboplokkidest (betoonist lintvundamendile fiboplokkide rea pealeladumine on üsna levinud võte), peaksid need olema kindlasti üle krohvitud. Fibo on nii poorne materjal, et niisama, ilma krohvimata, tuleb sealt tuul vabalt läbi. Nagu ka vesi. Pole vahet, mis survetugevusega või kui paksud need plokid on. Krohvimisel tuleks plokipind armeerida. On olemas spetsiaalsed krohvimiseks mõeldud liimsegud, millele võrk sisse käib. Lisaks tavalisele krohvile võib sokliosa fiboplokkide viimistlusel kasutada ka näiteks Vetonit Kivipuruviimistlust, mis jätab terrassiitkrohvi mulje. Viimistluseks sobib ka Tempsi plaat.
Et sokkel kogu ulatuses üle krohvitud saaks, tuleks maja ümbert ka maapind pisut lahti kaevata.

Betoonpõranda soojustus
Betoonpõranda soojustamiseks on mitu lahendusvarianti. Kui põrandapinda väga palju tõsta ei saa (näiteks tõuseks see uksepakust kõrgemaks), tuleks kasutada isetasanduvat fiibersegu (Knauf, Maxit, Sakret). Kui ruumi rohkem, saab betooni valada.
Mõlemal juhul tuleb olemasolevale põrandale esmalt panna piisav soojustusmaterjali kiht. Betoonivalu puhul paigaldatakse soojustusele ehituskile, selle peale armatuurvõrk, mis toetub plastseentele (armeering peab asetsema betooni keskmises kihis). Betoonivalu puhul peab arvestama, et  põrand tõuseb soojustus- ja betoonikihi võrra. Põranda ja välisseinte ühenduskohta peab paigaldama servalindi – nii ei pääse külm põrandasse.
Betoonpõranda saab soojaks ka elektripõrandaküttega, kasutada võiks küttematte. Aga mingi soojustuskiht tuleb ka sel juhul alla panna, sest muidu kütate alumise naabri lage või keldrit. Ning loomulikult tuleb küttemati peale valada tasandussegu, asjatundjate soovitusel nii 5–10 mm. Võhikule teadmiseks: isetasanduv segu päris ise laiali ei valgu, natuke tuleb endal ka tagant aidata.
Põrandaküttel on tegelikult kohe mitu head omadust: säästlik, mugav ja tervislik. Puuduvad ohtlikud (kuumad ja teravad), ruume asjatult risustavad küttekehad. Õigesti paigaldatud põrandakütte puhul on põrandapinna temperatuur kõige rohkem  +28 kraadi, mis ei kahjusta tervist (loe: jalgu) ja põrandamaterjale. Korralik põrandaküte sobib ka enamiku kütteallikatega: gaasi-, elektri-, tahke- ja vedelkütusekateldega.

Puitpõranda soojustus
Vanad alt tuulutatavad põrandad võivad olla külmaks muutunud, kuna aegade jooksul on põrandalaua ja isolatsiooni vahele tekkinud õhuvahe. Väiksemgi tuul tekitab ühele poole konstruktsiooni rõhu ja teisele poole tõmbe, mille tagajärjel liigub õhuvahesse külma välisõhku, mis teebki põranda külmaks. Sageli pole ka põranda ja seina ühenduskoht kuigi tihke ja põhjustab tuuletõmmet.
Abi saab, kui võtta põranda pealiskonstruktsioonid lahti ja täita tühi ruum paindumatu isoleermaterjaliga. Parandada võib ka konstruktsiooni tuule- ja õhukindlust.  
Põrandalauad võetakse lahti ja samuti osa vanast isolatsioonist. Isolatsiooniruum täidetakse 100–125 mm isoleerplaatidega. Eelistatavalt tuleks valida ülipaks (10–15 mm) isoleerplaat, mida tuleks suruda põrandalaudade ja vana isolatsiooni vahele ja mis täidaks kindlasti kogu vahe. Isolatsiooni peale laotatakse õhutõkkepaber, mis keeratakse seina peale ning surutakse pärast põrandalaudade tagasipanekut põrandaliistu abil tihedalt vastu seina.
Külmal põrandal võib olla teisigi tekkepõhjusi: kui näiteks vana puitmaja põrandalaagid on toetatud täitepinnasesse rajatud kivipostidele, siis vundamendivööle toetuvad laagide otsad on sageli isolatsioonita ning kivi- ja puitpindade vahel hüdroisolatsioon (tõrvapapp vms) puudub või on vigastatud. Vundamendi praod ja ebatihedad vuugid toovad põranda alla külma ja niisket õhku, mis jahutab põrandat ja loob head tingimused puidumädaniku ja seente tekkeks.
Aegade jooksul võivad vundamendi tuulutusavad olla sulgunud või ka sihilikult suletud, sest sel moel vähenes tuuletõmbus põrandapinnal ja põrand tundus soojem. Põranda soojustuseks on sellistes majades üldjuhul kasutatud lubja-liiva või muud täidet, mis asub laudisel, laagide vahel.
Selline põrandakonstruktsioon vajab kindlasti lisasoojustamist ja tuuletihedamaks tegemist. Eeldusel, et põranda kõrgust tõsta ei saa, sest see muudaks aknaavade suhtelist paiknevust, sunniks tõstma ukseavasid jms. Kui olemasolev põrandakate (laudis, puitlaastplaat vms) on eemaldatud, tühjendatakse laagide vahed niiskunud täidisest ja ehitusprahist. Seejärel tihendatakse vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige tugevam. Selleks võib kasutada laialt levinud universaalset montaaživahtu (polüuretaanvaht vms), mis takistab niiskuse levikut ja täidab ligipääsmatud kohad.
Niiskuse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega – välisõhu ja niiskusega vahetus kokkupuutes olevad puitosad (vundamendile ja postidele toetuvad talad, laagide otsad jne) võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga (nt looduslike õlide ja vaikude baasil toodetud vahenditega, mis ei erita lenduvaid mürgiseid aineid).
Enne soojustuse paigaldust tuleb laagide vahele abiliistudele ja/või hõrelaudisele paigaldada tuuletõkkekiht. Selleks sobivad antud juhul kõige paremini niiskusele vastupidavad mineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid (näiteks Rockwooli 20–30 mm paksused kivivillast plaadid). Laagide vahele paigaldatakse klaasvillarullid või Rockwooli kivivillaplaadid kogupaksusega vähemalt 200 mm, vajadusel mitmes kihis, nt 50+150 mm või 100+100 mm. Eriti tähelepanelik tuleb olla vundamendi-laagide-talade kokkupuutejoontel ja hoone nurkades, kuhu sageli kipuvad jääma soojustamata kohad, mis hiljem põrandal külmasildu tekitavad.

Uus nipp: soojustamine kergkruusaga
Eestis on põrandaaluse ruumi põhja soojustamine kergkruusaga (paksusega 100–200 mm) ning selle seinte (vundamendi sisepindade) soojustamine sokli maapealses osas võrdlemisi uudne. Taolise lahenduse puhul jäetakse põrand ise sageli soojustamata või pannakse minimaalne soojustuskiht, sest õhk põranda all püsib soe. Ei tehta ka tuulutusavasid või kui, siis ainult tingimusel, et kõik põrandaaluse ruumi piirded lasevad vabalt niiskust välja hingata (näiteks on kasutatud mineraalvillast soojustusplaate ja/või kergkruusast vundamendiplokke). Põrandasse tuleb sel juhul teha luugid, et oleks võimalik aeg-ajalt põranda alla vaadata ja sealset seisundit kontrollida. Soovitatavalt jäetakse siis põrandakatte aluse laudise (või vineerikihi) ja soojustuskihi vahele umbes 25 mm õhuvahe, et tagada põrandakatte all parem õhu liikumine.
Antud lahenduse otstarbekus sõltub pinnase iseärasustest, põhjavee tasemest ja teistest asjaoludest. Siin on kasulik nõu pidada puitmajade kogenud renoveerijatega.

Allikad: OÜ Vennad Ehitus, energiatõhususe valdkonna konsultant Peep Pihelo, Puumarket

(Foto: Matton Estonia)