Jaga:     
Kodu ja Aed

Põhjalik õpetus, kuidas istutada sügisel sibullilli

Sibullilled on üks võimalusi oma kevadine aed varakult õitega täita – nad on vähenõudlikud ja pärast talvist puhkust ühed esimesed õitsejad. Vaata, mida ja kuidas istutada. 

Olenevalt liigist alustab enamik sügisel istutatavaid sibullilli õitsemist aprillis ning mais – juunis võib olla aias tõeline värviliste õite buum. Nende sobivaim istutusaeg on sügisel – septembrist oktoobri keskpaigani. Alusta istutamist nii, et esimestena saaksid maha nartsissid, hüatsindid ja harilik püvilill.
Enda aias olen pikendanud sibullillede õitseaega näiliselt nii, et istutanud mõnd varakevadist liiki eri kohtadesse – sinna, kus lumi kõige esimesena sulab, ja sinna, kus lumi veidi kauem püsib. Nii ongi lõunapoolses peenras maja seina ääres krookus juba õitsenud, kui teises, veidi varjulisemas kohas alles esimesed lehed end lume alt välja sirutavad. Need kohad aias, kust lumi igal aastal kõige varem sulab, tuleb täita kõige varasemate sibullilledega. Siis saame õisi aeda juba hästi vara. Kevadel on õieootus ju  suur.

Mida istutada, kuidas valida?
Esmalt tuleb vaadata taimede kasvunõudeid, neid me muuta ei saa. Tohutu hulga võimaluste seast on vaja valida aeda just need õiged sibullilled, need, mis sobivad aias valitsevate tingimustega. Siis tunnevad taimed end hästi ja vajavad vähe hoolt. Vaatama peaks valgus- ja niiskustingimusi ja kas muld on pigem happeline või aluseline.
Teine tee on valida lilli endale meeldimise järgi, siis tuleb muuta aia tingimusi taimede vajadustele vastavaks – ja see on juba veidi keerulisem.

Kasvunõuded
• Sibullilled armastavad kohevamat ja kergemat ning hästi vett läbilaskvat mulda. Kui muld juhtub olema raskem, võib istutada sibulad veidi kõrgemale ja panna sibula alla drenaažiks umbes 5 cm liiva.
• Parim on päikeseline koht – enim on neid liike, mis eelistavad valget kasvukohta.
• Poolvarju taluvad või on varjulembesed – koerahammas, lumekupp, lumikelluke, kollane nartsiss, kolmisnartsiss, kirju püvilill, silla, metstulp, võsaülane, ebahüatsint, armeenia kobarhüatsint, kirgaslill, kui nimetada vaid mõned levinumad.
• Sibullillede seas on neid, kes vajavad rohkem niiskust – nagu märtsikellukesed, nartsissid, kirju püvilill, metstulp, ülane.
• Ja neid, kes eelistavad kuivemat pinda – tulbid, laugud, võrkiirised, mõõkiirised, harilik püvilill.
• Lubjalembesed – aarum, lumikelluke, alpikann.
• Hapulembesed – kolmisnartsissi sordid, koerahammas.

Kuhu istutada?
Lillepeenras, püsililledega koos segaistutusena.
Ainult tulbipeenar on kaunis vaid lillede tärkamise ja õitsemise aegu, kuid pärast õite närbumist jääb alles tühi peenar aeglaselt koltuvate lehtedega, mis peavad saama rahulikult oma aja kuivada.
Kõrgemakasvulisi sibullilli on hea kasvatada püsikupeenras segamini püsililledega. Parimad on sellised kohad, kus püsikud on eriti hilise tärkamisega ning seetõttu on peenras kaua musta mulla pinda, kus saavad särada sibullillede õied. Valides neile kohad sobivate naabritega, ei jää sibullillede kuivavad pealsed hiljem kauaks silma riivama. Sibullillede õitsemise aegu on püsikud veel üsna madalad, kuid aja edenedes katavad lopsakad püsililled kõik kuivanud lehed.
Sibullillede ja püsikute seguistutusi planeerides on vaja jälgida, et taimedel oleks sarnased kasvunõuded. Head partnerid sibullilledele on astilbed, brunnerad, helmikpöörised, hostad, priimulad, päevaliiliad, kopsurohud. Hästi lihtne on kasvatada püsikute vahel sibullilli, mida ei pea igal aastal välja võtma – kirgaslilli, krookusi, märtsikellukesi.

Sibullilled murus
Murusse sobivad liigid, mis õitsevad varakult – mais. Hea on, kui taimede lehed hakkavad kolletuma enne, kui tuleb esimest korda muru niita. Roheliste lehtede kaudu saab sibul toitaineid järgmise aasta õiepunga moodustamiseks. Kui lehed liiga vara niita maha, rohelisena, jääb sibul nõrgaks ja võib hukkuda.
Murusse sobivad hästi lumikellukesed, märtsikellukesed, kirgaslilled, puškiiniad, siniliiliad, krookused. Krookustest on murusse parimad väiksemate õitega hästi varased õitsejad.

Kiviktaimlas
Kiviktaimlas saab kasvatada sibullilli  padjandtaimede vahel ja all. Liiga tiheda padjana kasvavad taimed võivad sibullilled aga lämmatada.

Roosipeenras
Rooside ümber on samuti kevadel rohkesti ruumi, enne kui roosid oma kasvu täis kasvavad ja õitsema hakkavad. Rooside vahele istutamine sügisel on küll üsna okkaline töö.

Lehtpuude ja põõsaste all
Põõsaalune on sibullilledele hea koht, sest selleks ajaks, kui puud-põõsad lehte lähevad, on kevadised lilled õitsenud. Varem aga paistab neile läbi raagus okste piisavalt valgust. Õierohkust saab lisada ka näiteks jaapani enelate vahele, sest need põõsad lõigatakse kevadel 10 cm kõrguselt tagasi ja seni, kui nad uuesti lopsakaks kasvavad, on kõrgemad sibullilled neile jällegi head naabrid.

Kuhu planeerida varaseid õisi?
* Vaata oma aeda hindava pilguga. Kust sulas lumi kõige enne ära, kuhu jäi kauemaks?
* Kus on need kohad, kus käid kõige rohkem ja kus tahaks, et pilk peatuks? Kui oled päeval tööl ja saad veeta aias ainult õhtud, siis milline on kevadõhtul kõige mõnusam ja soojem paik sinu aias?
* Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis ärkavad hilja, kuid on hiljem fantastiliselt lopsakad?
* Kus on need kohad, mis paisavad tänavalt möödujatele ja on su kodu visiitkaardiks?

Kõige esimeste õite efektsemaks väljatoomiseks on head kohad:
• Paigad, kust lumi kõige varem ära sulab.
• Peenrad igapäevaste käiguradade läheduses ja peenarde servades.
• Kohad õhtupäikese soojuses.
• Hostade, sõnajalgade, kurerehade, helmikpööriste jt veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakaks muutuvate püsilillede lähedal. Nartsissid sobivad hästi päevaliiliate lähedusse, neil on sarnased lehed ja tekib mulje pikemast õitsemisest.
• Liikide valikul peaks arvestama ka, et enamik tulpe vajab rikkalikuks õitsemiseks sibulate ülesvõtmist, kuivatamist, puhastamist, tütarsibulate eemaldamist ja sügisel taas muldapanekut. Ära istuta neid ebamugavasse kohta.

Kuidas istutada?
Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.
Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest. Jälgi, et istutamisel jääks allapoole sibulakand ja juured ning tipmine osa suunduks üles. Sibulate juurdumisel on oluline niiskus. Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva. Lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda.
Ühekaupa taimede vahele istutatud sibullilli on hiljem tülikas üles võtta. Seega tuleks püsikute vahele segaistutusse valida liike, mida on vaja harva peenrast välja võtta – Greigi ja fosteri tulbid ja nartsissid vajavad ülesvõtmist umbes nelja aasta tagant. Hilisemad tulbid on veidi nõudlikumad ja neid võiks võtta peenrast välja 1–2 aasta tagant, muidu nende ilu hääbub vaikselt.
Veelgi parem on kasutada krookusi, laukusid, sillasid, puškiiniaid, kobarhüatsinte, looduslikke tulpe, preeriaküünalt, kirgaslilli, ebahüatsinte.
Kergesti saab sibulad peenrast kätte, kui istutada nad rühmiti sibulakorvidega. Nii istutamisel ei lähe sibulad laiali ning korvid kaitsevad sibulaid ka hiirte ja rottide eest.

Murusse istutamine
Murusse istutatakse sibulad tavaliselt rühmiti. Murukamar eemaldatakse labidaga, muld kobestatakse ja sibulad laotatakse kobestatud mullale. Peale lisatakse veidi lahtist mulda ja seejärel asetatakse mätas sibulate peale tagasi.
Sibulate ühekaupa istutamiseks on olemas ka tööriist – sibulaistutaja. See tuleb vajutada mulda, veidi keerata ja üles tõmmata ning eemaldub kamar koos mullaga, sibul tuleb pista tekkinud auku ja muld ning kamar peale tagasi panna. Tulemus jääb hea, kuid selle töövahendi kasutamine nõuab päris tugevaid käelihaseid ja nii töötades kulub ka rohkem aega.

Nipp
Loomuliku mulje saab peenrast siis, kui sibullilled istutada püsikute vahele hajutatult. Selleks võta sibulad kätte ja viska õhku. Iga sibul istuta just sinna, kuhu ta kukkus. Nii jäävad ka eri sortide seguistutused loomuliku muljega.

Sügisel istutatakse
• Hüatsindid (Hyacinthus)
• Kirgaslilled (Chionodoxa)
• Kobarhüatsindid (Muscari)
• Koerahambad (Erythronium)
• Krookused (Crocus)
• Laugud (Allium)
• Lumekupud (Eranthis)
• Lumikellukesed (Galanthus)
• Märtsikellukesed (Leucojum)
• Nartsissid (Narcissus)
• Püvililled (Fritillaria)
• Siniliiliad (Scilla)
• Sügislilled (Colchicum)
• Tulbid (Tulipa)
• Õrn ülane (Anemone blanda)

(Foto: Matton Estonia)