Jaga:     
Kodu ja Aed

Juurikad ja mugulad terrassipotis

Lihtne viis terrassi või rõdu suveks lilleliseks võluda on osta kevadel müüdavaid lillejuurikaid ja mugulaid ning need ise pottides taimedeks kasvatada. Lisaks on see rahakotisõbralik: juurika või keskmise poti jagu mugulaid saab kätte juba paari euroga, aga hiljem müüki tulevate lopsakate taimede eest – mis muide pärit samast algmaterjalist – tuleb välja käia kuni paarkümmend eurot.

Et sedasorti rõdu/terrassiaiandus terve õuehooaja kena välja näeks ja pikalt õitseks, tuleb järgida mõningaid reegleid:

• Osta vaid tervet, ilma haigustunnusteta taimmaterjali.
• Vali terrassipottidesse eri ajal õitsevaid taimi, sellega pikendad oma lilleaia õitseiga.
• Pea silmas taimede tulevast kasvukõrgust – jälgi nende ja kasvatusnõude omavahelisi proportsioone. Mida kõrgemaks taim kasvab, seda suuremat potti ta vajab.
• Madalamas konteineris on hea kasvatada madalamaid ja kompaktsema kasvukujuga taimi. Paljudel pakenditel on ka kirjas, kas taime saab konteineris kasvatada.
• Mida suurem istutuspott, seda harvem peab taime kastma. Väikeses potis kuivab muld päikese käes hämmastavalt kiiresti läbi.
• Kasuta istutamisel igale liigile sobivat kvaliteetset lillemulda, ära unusta istutusnõude põhja panemast drenaažikihti ning võimalusel sega mulla sisse niiskust siduvat materjali – kas niiskusgeeli või kergkruusa.
• Jälgi pakenditel olevaid istutusjuhiseid – sügavust ja taimedevahelist istutuskaugust. Pea meeles, et väga peened juurikad ja liiliasibulad on otstarbekas kohe peale ostmist potti istutada, kasuks tuleb ka, kui neid enne istutamist veidi leotada. Pärast istutamist kasta muld läbi.
• Ilma toiduta ei saa läbi ei inimesed ega taimed. Väeta oma taimi perioodiliselt. Mugav on kasutada pikaajalist ehk nn laisa inimese väetist, näiteks osmokoot-tüüpi väetist. Sellise väetise peab mullale lisama kohe istutamisel, väetisnormi leiad pakendilt.
• Kui oled reisihimuline, siis katseta varakult mõnda käepärast kastmissüsteemi – ainult siis saad kindel olla, et kodunt eemalolek ei mõju taimedele hukutavalt. Kastmissüsteemid on müügil aianduskeskustes.
• Lihtsaima “kastmissüsteemi” saad endale teha veepudelist, mille korgis on auk ning põhjas ava õhu juurdevooluks ja vee lisamiseks. Pista pudel otsapidi mulla sisse, täida veega ja jälgi, kuidas süsteem töötab.

Eriti tõhusalt toimib veepudel, millele korgi asemel on otsa pistetud keraamiline kastmisotsik.


Harilik maikelluke e piibeleht, Convallaria majalis
Õitsemise aeg: V–VI
Suure tõenäosusega on ta esimene, kes kevadel oma õiteilu näitab ning enda ümber meeldivat piibelehelõhna levitab.

Juba ostmise hetkel võib tal suur kasvutuhin sees olla ja siis võibki juhtuda, et pakist tulevad välja juba noorte kasvudega taimed.

Maikelluke armastab poolvarjulist kohta ja parajalt niisket pinnast. Pirtsakas ta ei ole, vaid lepib ka täisvarju ja ajutise kuivusega. Istuta potti 7–8 cm sügavusele.
Et tegemist on meie oludes külmakindla taimega, siis talvitub ta vabalt ka õuetingimustes. Väiksemas potis kasvavat maikellukest saab talvitada, kui ta koos potiga peenrasse kaevata.
NB! Kõik taimeosad on väga mürgised.


Hosta, Hosta
Õitsemise aeg: VII–VIII
Hostade hulgast leiab nii madalaid kui ka väga kõrgeid sorte. Eelkõige hinnatakse nende leheilu ehk rohelisi, hallikaid, sinakaid, kollakaid, valkjaid või kirjusid lehti.

Hostade õitevärvus varieerub valgest helelillani ja õied paiknevad püstisel õisikuvarrel kobaras, lehestikust tunduvalt kõrgemal. Sageli soovitatakse hostadel õied maha lõigata, sest siis on lehestik lopsakam, pealegi pole paljudel sortidel õied kuigi dekoratiivsed. Kuid neid on ka tõeliselt efektsete õitega, mida maha ei lõigata. Ning leidub ka lõhnavate õitega sorte.
Hosta on hiline ärkaja, kevadel ajab ta end alles siis mullast välja, kui sibullilled oma õitsemist lõpetavad. Seepärast sobib teda potti pista koos mõne varasema ärkajaga.
Hostadel on tugev, lihakas ja sügavale tungiv juurestik, seepärast tuleb neile valida sügavamad istutuspotid.
Eelistavad parasniisket mulda ja poolvarjulist kasvukohta, kirjulehelised sordid vajavad veidi rohkem valgust. Hostad on talvekindlad püsikud.

Liilia, Lilium
Õitsemise aeg: VI–VII
Õuepotti istutamiseks on parem valida madalakasvulisi liike ja sorte. Liiliad tunnevad ennast hästi päikeselises, kuid keskpäeval kerge varjuga kasvukohas. Liialt kuuma ja kuiva nad ei talu, ka on nad tuulehellad. Istutada tuleb liiliasibulad 12–15 cm sügavusele, vahekauguseks võiks jätta u 10 cm. Liiliatele meeldib kohev, huumusrikas, viljakas muld, nad ei talu liigniiskust ja seepärast soovitatakse istutamisel ümbritseda sibulad liivapadjaga. Kasta tuleb mõõdukalt, enne järgmist kastmist peab muld olema tahenenud. Pärast istutamist võib liiliapotte toas pidada, ilmade soojenedes tõsta need esialgu külmkasvuhoonesse ja seejärel juba õue.
Kui liiliad on ära õitsenud, ei maksa õievarsi kohe ära lõigata, sest need varustavad sibulat toitainetega.

Aasia hübriidid on kõige külmakindlamad ja talvituvad mahaistutatuna peenras, neid ei pea isegi katma. Kui sobivat talvitumiskohta ei ole, peab liiliaid jahedas ruumis ületalve hoidma. Siis tuleb mulda aeg-ajalt niisutada ja jälgida, et sibul liigselt ära ei kuivaks.


Kaeralill, Crocosmia
Õitsemise aeg: VII–VIII
Kaeralill kasvab kuni 80 cm kõrguseks ja õied, sõltuvalt sordist, võivad tal olla kas kollased, oranžid, punased või kahevärvilised. Hea lõikelill.
Kaeralill eelistab päikeselist kasvukohta. Tema mugulsibulad tuleb istutada 10 cm sügavusele huumusrikkasse, viljakasse, hea drenaažiga mulda. Kasta mõõdukalt, vältida läbikuivamist. Kaeralill on dekoratiivne püsik, Eestis võib ta mereäärsetes piirkondades ja saartel ka talvituda, kuid mandril tuleb teda keldris või jahedas ruumis kuivalt ületalve säilitada.

Lembeliilia, Agapanthus
Õitsemise aeg: VI–IX
Lembeliilia tumeroheline lehestik kasvab u 50 cm kõrguseks ja on kaunis ka siis, kui taim ei õitse. Pikkade, teinekord kuni meetripikkusteks sirgunud õievarte otsas uhkeldavad valged või sinised õisikud, mille läbimõõt võib olla kuni 20 cm ja mis koosnevad paljudest kellukakujulistest õitest. Kaunid õisikud sobivad hästi ka vaasi. Lembeliilia eelistab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat, liivasegust parasniisket mulda. Risoom tuleb istutada maksimaalselt 10 cm sügavusele, kasta mõõduka sagedusega, enne järgmist kastmiskorda peaks muld jõudma taheneda. Lembeliilia on leplik taim ja ei juhtu midagi, kui mõni kastmiskord vahele jääb, kuid oleks parem, kui see ei juhtuks õitsemise ajal. Toas ettekasvatatud taimi võib viia õue, kui ilmaolud seda lubavad. Esialgu tuleks neile valida poolvarjuline kasvukoht, et lehestik ei saaks päikesepõletusi. Hiljem võib nad viia päikeselisse kohta.
Kuna lembeliiliat saab kasvatada igihalja toalillena, pole potitaime talvitumisega probleeme. Sel juhul peab teadma, et järgmisel hooajal õitseb ta vaid siis, kui talvine hoiutemperatuur jääb alla 15 kraadi. Potis kasvavad lembeliiliad vajavad ümberistutamist alles siis, kui pott neile ilmselgelt kitsaks on jäänud.

Gladiool, Gladiolus
Õitsemise aeg: VII–IX

Konteinerhaljastuseks võiks valida mõne madalakasvulisema gladioolisordi, õnneks on see valik lai. Gladioolisibulad võib varem potti istutada ja soojas ette kasvatada või pista aprilli lõpus või mai alguses kohe õue pottidesse, soovitavalt siis, kui mullasoojust on juba 9–10 kraadi. Paras istutussügavus on 8–12 cm ning mugulate vahekaugus 6–10 cm. Gladiool on väga valgus- ja soojanõudlik ning talle meeldib toitainerikas, hea drenaaziga muld. Tugevat tuult ei talu. Poolvarjus ta küll õitseb, kuid hilisemal ajal ning õied jäävad väiksemaks.
Gladioolid on head lõikelilled. Õues võivad nad kasvada kuni sügiseste öökülmadeni, misjärel tuleb mugulsibulad mullast välja võtta, kuivatada ja puhastada ning viia kuiva ruumi talvituma.

Kanna, Canna
Õitsemise aeg: VI–VIII
Eksootilise välimusega kannad on rõdul-terrassil tõelised pilgupüüdjad. Nende lehestik varieerub rohelisest purpurpunaseni, aga võib olla ka kirju. Õied on erksavärvilised, kollased kuni tumepunased, kuid mõnikord ka mahedad helekollased, aprikoosikarva või lõheroosad. Taimed võivad kasvada 60–80 cm kõrguseks, mõned sordid kõrgemakski.
Vali kanna kasvukõrgusele vastava suurusega terrassipott ja huumusrikas viljakas kasvumuld. Istuta risoom 10–20 cm sügavusele. Et kanna jõuaks suvel kindlasti õitsema minna, tuleb teda toatingimustes ja hiljem ka külmkasvuhoones ette kasvatada. Välja ei saa kannasid istutada enne püsivate öökülmade möödumist ning enne tuleb neid välisõhuga harjutada. Kannale meeldib päikesepaisteline ja tuulte eest varjatud kasvukoht. Kiire ja jõulise kasvuga taimena vajab ta palju vett ja toitaineid, seetõttu ei tohi mullapallil lasta läbi kuivada.
Kanna lõigatakse tagasi sügisel pärast esimesi öökülmi, mullast puhastatud risoomid talvituvad jahedas kuivas ruumis.

Muud konteineraianduseks sobivad taimed, mida müüakse kuivpakendis:
Püsililled: külmakindlad, talvituvad ka väljas, soovitav koos potiga sügisel peenrasse kaevata
Astilbe, Astilbe , õitseb VII–VIII
Liatris, Liatris, õitseb VII–IX
Kipslill, Gypsophila, õitseb VII–VIII

Külmahellad mugulad ja juurikad, talvituvad jahedas pimedas kuivas ruumis:
Begoonia Begonia; rippbegoonia sobib ka amplisse, õitseb VII–IX
Daalia Dahlia, õitseb VII–IX
Tiigerlill Tigridia, õitseb VII–IX
Kalla Zantedeschia, õitseb VI–VII
Linnupiim Ornithogalum balansae, õitseb VII–VIII
Tuttliilia

Eucomis, õitseb VII–IX
Värdsinningia

Sinningia hybrida, õitseb III–IX

0 kommentaari