Jaga:     
Kodu ja Aed

Varased külvid - suviküüslauk

Kevadel mahapandav suviküüslauk on aktuaalne just nüüd – vastupidiselt taliküüslaugule, mis pannakse mulda

hilissügisel. Suviküüslauk aitab joone peale selle aedniku, kellel puudus sügisel võimalus küüned mulda panna või see lihtsalt ununes.

Suviküüslaugu võiks mulda pista võimalikult vara – siis, kui suur külmaoht möödas ja maa võimaldab harimist, enamasti aprillikuus. Üles võetakse ta hiljem kui talisortdid – pigem alles septembri keskel. Küüslauk armastab orgaanilist väetist – enne küünte muldapistmist võiks suviküüslaugu kasvukohta kaevata komposti, suve jooksul võib taimi turgutada kõdusõnnikuga.
Küüslaugu tali- ja suvisortide erinevus on märkimisväärne nii mahapanekuaja, saagikuse,

säilivuse kui ka maitseomaduste poolest. Suviküüslaugu jaoks on meil kasvuaeg pisut liiga lühike ning seetõttu jääb ta saagikuselt taliküüslaugule oluliselt alla, samuti pole maitse nii terav ja intensiivne, vaid pigem mahedam. Seega sobib ta ideaalselt neile, kelle jaoks tavapärane küüslauk liiga tugev tundub. Mahedama maitsega suviküüslauk sobib hästi pigem toorelt tarbimiseks.
Katsetega on tõestatud, et suviküüslauku tuleks igal aastal maha panna originaalsest paljundusmaterjalist, mida saab juba praegu osta aianduskeskustest koos kevadiste lillesibulate ja -juurikatega. Kuigi tema säilivus on päris hea, ei ole võimalik mahapanekuks mõeldud materjali meie tavalistes kodutingimustes rahuldavalt üle talve hoida. Säilituskaod on liiga suured ning küüned ei taha maa sees kevadel uuesti kasvama minna.
Suviküüslauku müüakse tavapäraselt just selle ühise nimetaja all ja tihti ei hakata sorte ka tutvustavates reklaamides esile tõstma. Siiski on tehtud katsetusi kolme tuntuma sordiga – ‘Flavor’, ‘Cledor’ ja ‘Printanor’. Tulemused on olnud kesised tootmise jaoks, kuid rahuldavad koduaias kasvatamiseks või hobiaednikule. 

0 kommentaari