Jaga:     
Kodu ja Aed

Kuidas kasvatada sparglit?

Kalli kilohinnaga hõrku delikatessi sparglit saab edukalt kasvatada ka oma aias. Taim ei karda külma, ei vaja erilist hoolt ja annab ohtralt saaki.

Eesti poodides algab sparglihooaeg enamasti aprillis, mil müügile saabuvad Kreeka, Hollandi või Ungari sparglid. Eesti koduaias pistab see taim nina mullast välja maikuus. Eestis sparglit ehk botaanilise nimega harilikku asparit (Asparagus officinalis) kasvatava Uus Kongo talu kogemused ütlevad, et taim hakkab kasvama siis, kui mullatemperatuur on 8 kraadi.
Kuna spargel on väga kiirekasvuline, siis sõltub soojusest ka sparglihooaja pikkus – enamasti kestab see umbes kuu aega. Vananevad võrsed puituvad ega kõlba enam söögiks.
Sparglikasvataja Aira Kriisa on öelnud: “Kui on 15 soojakraadi, kasvab spargel söömiskõlblikuks ühe ööpäevaga, kui aga 25 soojakraadi, siis tuleb hommikul esimene korjamine ja õhtul teine.”

Spargel jagamise teel
Enne saagi saamist tuleb aga taim kasvama panna. Kui kasvatada seemnest, saab saaki alles kolmandal aastal. Kiiremini saab, kui paljundada taimi jagamise teel. Spargel eelistab päikeselist kasvukohta. Talle sobib igasugune aiamuld, kuid parim on

hästilubjatud keskkond, kus pH on 6,5.
Paljude köögiviljaraamatute autor Leopold Meensalu soovitab puhmast jagada varakevadel, kohe taime kasvama hakkamise algul.
Puhmas tuleb maast välja kaevata ja terava noaga tükkideks lõigata, nii et iga tüki külge jääks 2–3 võrset. Tükid tuleb panna suurde auku, augu põhja aga taimele alustuseks rammusat toitu: labidatäis kõdusõnnikut, 1 spl täis superfosfaati, 1 tl kaaliumi. “Kõik segatakse hoolega, kastetakse sooja, päikese käes olnud veega ja pärast vee sisseimemist istutatakse taimekesed vahekaugusega vähemalt 50–60 cm,” ütleb Meensalu.
Spargli istutuskoht tuleb püsiumbrohujuurtest täiesti puhtaks teha, sest spargli eluiga on pikk, 15–20 aastat, hea väetamise ja hoolduse korral rohkemgi. Meensalu sõnul tuleks väetist anda 2–3 nädalat pärast istutamist. “Parim väetis on sõnnikuleotis (1:6). Teist korda väetatakse suve keskel, kohe pärast saagi koristust. Kuiva kevade korral tuleb sparglit kasta. Sügisel lõigatakse pealsed ära ja mullatakse 10–12 cm kihiga.”

Spargel seemnest
Seemneid tuleb enne külvamist mõned päevad soojas vees leotada. “Seejäral pannakse nad kotiriidesse või filtripaberisse ja kilekotti ning hoitakse pimedas kuni avanemiseni. Külvatakse ainult avanenud seemneid,” õpetab Meensalu. “Külvatakse kevadel mai lõpul, juuni alguses otse avamaale, üksteisest 25–30 cm kaugusele ja 3–4 cm sügavusele. Muld peaks olema 8–10 kraadi. Kevadiste öökülmade puhul tuleks katta peenar kilega, mis eemaldada tõusmete ilmumisel.”
Esimesel suvel kasvatab seemnest külvatud taim vaid paar-kolm võrset. Kui soovitakse rajada istandikku, siis alalisele kasvukohale võiks istutada kaheaastased istikud, millel on 7–8 lihakat juurt ja vähemalt viis võrset. Isastaimed on emastaimedest paremad, kuna annavad rohkem saaki.

Saagi koristamine
Spargli maa-alused võrsed on võimsad, tugevad ja 2 meetrit pikad. Täiskasvanud taimed kasvatavad kuni 50 võrset. Kokanduses tuntakse valgeid (pleekspargel), rohelisi ja violetseid spargleid.
Valge spargli saamiseks ei tohi taime mulla alt välja lasta ehk siis tuleb teda mullata. “Taim kaetakse varakevadel 20–30 cm paksuse mulla, kõdusõnniku või saepuru kihiga,” kirjeldab Meensalu plaakspargli saamise retsepti. “Kui vao pinnale hakkavad tekkima praod, kaevatakse võrsed välja ja murtakse ettevaatlikult ära. Võrsed peavad olema 15–20 cm pikad ja 1–1,5 cm jämedad. Varasema saagi saamiseks kaetakse maa musta kilega (nii soojeneb maa kiiremini).”
Rohelise spargli saamiseks lastakse võrsetel valguse käes15 cm pikkuseks kasvada ja lõigatakse siis paari sentimeetri sügavuselt mulla seest ära. Rohelised sparglid on valgetest vitamiinirikkamad. Asjatundjate hinnangul on valged sparglid jälle pehmemad, kuid maitsevaesemad. Söödavaid sparglisorte on maailmas umbes paarkümmend.

0 kommentaari