Jaga:     
Kodu ja Aed

Kuidas valida kasvuhoonet? (1)

Kasvuhoone valimisel mõelge läbi, milleks teil kasvuhoonet täpselt vaja on, kui suur ja mis materjalist see peaks olema. Seejärel tuleb otsustada, kas kasvuhoone osta või peaks see olema valmistatud just teie vajadustest ja võimalustest lähtuvalt.

• Tänapäevane tööstuslikult valmistatud kasvuhoone on üldjuhul alumiiniumist konstruktsiooniga. Alumiiniumraam on kerge ja kestab kaua – erinevalt rauast, mis roostetab läbi juba 5–10 aastaga.
• Kattematerjaliks soovitavad asjatundjad kindlasti polükarbonaati, mitte klaasi. Polükarbonaat on purunemiskindel, kerge ja vajab vähem hooldust. Polükarbonaadist katte paksus võiks olla 6–8 mm, väga väikestel kasvuhoonetel ka õhem, 4 mm. Mida suurem on kasvuhoone, seda paksem võiks kattematerjal olla – et lumi seda talvel sisse ei vajutaks.
• Polükarbonaat on ka taimede seisukohalt parim: hajutab valgust, laseb läbi taimedele vajaliku päikese spektriosa ja hoiab hästi sooja (oluline öökülmade puhul).
• Kasvuhoone suurus peaks alati olema valitud varuga. Koduaia kasvuhoone enam-vähem paras suurus on 10–14 m2. Sinna mahub valik tomateid, kurke, paprikaid, maitsetaimi ja salateid. Ka saab nii suurde kasvuhoonesse suurte taimede kõrvale kevadel maha torgata porgandiseemned – saate varakult päris enda juurikaid.
• Väga väikest kasvuhoonet ei tasu muretseda (alla 7 m2), sest õhk kuumeneb seal kiiremini ning ühtlast niiskus- ja temperatuurirežiimi on palju raskem hoida kui suures kasvuhoones. Liiga väikeses kasvuhoones on raskem ka taimi hooldada ja saaki koristada.
• Kasvuhoone pidamine tasub endale võimalikult lihtsaks teha. Muretsege kasvuhoonele

katuseluukidele/akendele automaatsed avajad. Mugava inimese jaoks annab hõlpu veel anduritega kastmissüsteem.
• Kasvuhoones võiks olla ka mõni riiul tööriistade ja muu vajaliku jaoks ning tööpind – kükakil-kummargil taimedega asjatamine ei ole kuigi mugav.

Ise tehtud, hästi tehtud
Kõige lihtsam on puidust karkassi ja kilega kaetud kasvuhoone ehitamine. Klaas peab kattematerjalina küll kauem vastu (kilet peab halvemal juhul igal aastal vahetama), aga on kallim ja seda on ka keerulisem paigaldada.
Parim kattematerjal on spetsiaalne kasvuhoone-polükarbonaat, mis on vastupidavam kui tavaline ehituslik polükarbonaat.
Ka väikesel kasvuhoonel peaks olema kaks tuulutusluuki ja uks, muidu jäävad taimed ummuksisse ja teie ise ei pääse nendega tegelema.
Puidu kaitseks ilmastiku vastu kasutage võimalikult looduslähedasi vahendeid: linaõli, männitõrva või tõrvaõli, mullavärve. Tavaliselt puidu kaitseks kasutatavad kemikaalid ei pruugi taimedele sobida.

Tähtis vundament
Tehke ka korralik vundament, et kasvuhoone püsiks kaua, uksed-aknad-tuulutusluugid liiguksid kergelt ja vihmavesi jookseks õiges suunas.
Vundamendi rajamiseks on üldjuhul kaks võimalust: valatud betoonvaiadel postvundament või fiboplokkidest

lintvundament.

Postvundament. Postvundamendi puhul tuleb kõigepealt eemaldada kasvupinnas vundamendi raami alt vähemalt labidasügavuselt ja asendada liivaga. Nurkadesse ja pikema külje keskele tuleb kaevata postide jaoks augud sügavusega 70–90 cm. Postid peaks maasse ulatuma

60–70 cm ulatuses ning posti alla tuleks panna väike liivapadi.
Postideks võib kasutada spetsiaalseid betoonist vundamendiplokke või need ise valada. Kui tegu on valmiskasvuhoonega, tuleb betooni valada ka kasvuhoone metallraami ankrud.
Lintvundament. Selle puhul sõltub süvendi sügavus pinnasest – liivases pinnases on vaja vähem kaevata, musta mulla puhul aga eemaldada kasvupinnas vähemalt 60 cm sügavuselt.
• Üks võimalus on esimene kiht fiboplokke laduda tihendatud liivaalusele lahtiselt (loodimine ja mängimine võtab veidi aega).
• Teine võimalus on valada liivaalusele 5–7 cm paksune ning umbes 30 cm laiune betoontaldmik (selle jaoks tuleb laudadest raketis teha). Kui betoontaldmik on loodis, siis on fiboplokkidest (soovitavalt 20 cm laiused) vundamendimüüri ladumine väga lihtne. Paras on panna kolm kihti kive, kiviosa kõrguseks jääb nii 60 cm.
• Sarnaselt postvundamendiga tuleb ka siin jätta ruumi metallalusraami ankrutele, mis ulatuvad läbi kahe fibokihi. Kõige parem on müüri ladumise käigus saagida kividele õiges kohas fibosaega hambad sisse, nii et ankrutele moodustuvad pesad, kuhu hiljem ankrud segu sisse valada. Lihtsam viis on jätta ladumisel ankru kohta lihtsalt laiem vuuk, see vajab küll seguga täitmisel külgedele ajutisi tugesid.
• Esimese plokikihi peale ja viimase kihi alla tuleb paigaldada kindlasti fibo-armatuurrauad, et tagada müüri jäikus. Müüri ülaserv võiks jääda maapinnast veidi kõrgemale.
• Vundamendi ja puidu vahele tuleb isolatsiooniks kindlasti panna kiht ruberoidi.
• Kasvuhoone põranda võib jätta peenardega samale tasapinnale, tehes näiteks laudadest peenraservad ja vahekäigud. Põranda võib teha ka tihendatud liivapadjale laotud lahtistest kiviplaatidest. Kivipõrand võimaldab kasvatada taimi kasvukottides, lillepottides või ikkagi peenardes, aga sellisel juhul juba peenrakastides. Kuna kivid on lahtiselt liival, jookseb üleliigne vesi otse liiva ja põrandat on lihtne puhtana hoida.

1 kommentaar

M
Mait  /   06:38, 24. märts 2017
Otsustasin nüüd samuti panna hoovi kasvuhoone. Aga ma ei tea kas peaks ikka ise ehitama. Tundub, et see võib võtta päris palju aega. Olen kuulnud, et suht ruttu saab püsti metallist kasvuhooone. Vaatasin ise selliseid https://aiakaubad.ee/173-kasvuhooned
Kellelgi on paigaldusega kogemusi?