Jaga:     
Kodu ja Aed

Astilbe särab aias juulist külmadeni

Paarkümmend aastat tagasi oli vähenõudlik astilbe meie aedade üks levinumaid püsikuid – alates suve keskpaigast olid aiad justkui valget, roosat või punast mannavahtu täis. Nüüdseks on pilt muutunud.

Foto: Matton Estonia

Kui varem valitsesid astilbede maailma kõrgekasvulised sordid, siis nüüd taimede kõrgus aina väheneb ja aretus liigub kompaktsuse suunas. Kui vanemad sordid küünivad meetrini ja isegi kõrgemale, siis uuemad sordid on vaid 40 cm kõrgused.
Uutest madalatest sortidest on levinud nn muusikaseeria: valgete õitega ’Rock and Roll’, roosade õitega ’Rhytm and Blues’, lillakasroosade õitega ’Heart and Soul’ ja veel mitmed teised alla poolemeetrised.
Aretajate teine suund on värviliste lehtedega taimed, nagu ’Colorflash’ ja ’Colorflash Lime’. Ka kirjulehiseid sorte tuleb juba ette, aga see on sordiaretuse kõrvalsaadus.

Liigid ja sordid
Astilbe nimetus tuleneb kreeka keelest, kus a tähendab väga ja stilbe sära, läiget. Selles perekonnas on üle 30 liigi ning enamik neist pärineb Hiinast ja Jaapanist, aga ka Põhja-Ameerikast. Mõned liigid kasvavad isegi troopikas – Jaava saarel ja Filipiinidel. Viimased pole parasvöötmes külmakindlad. Liike kasvatatakse vähe, kuid sorte on praegu 200 piires.
Taime ajalugu on lühike ja suure osa tema maailmakodanikuks saamisel tegi ära saksa aednik Georg Arends (1862–1952). Ta aretas 50 aastaga 74 astilbe sorti. Siledalehisel astilbel (Astilbe simplicifolia) on sorte alla 10, hiina astilbel (Astilbe chinensis) on neid 10 piires ja jaapani astilbel (Astilbe japonica) 20 piires. Paljud uuemad sordid on mitmekordselt hübridiseeritud ja neil enam liike ei näidata.
Ikka ja jälle jõuame tagasi Georg Arendsini. Suure panuse eest astilbede aretusel on tema auks nimetatud terve sordirühm – Arendsi astilbe, mille sordid on aiandusmaailma vaimustanud palju aastakümneid. Kindlasti jääb osa Arendsi sortidest astilbede klassikasse ka tulevikus. Aeg läheb aga edasi ja põnevaid sorte tuleb juurde.
Vähem levinud on kähara astilbe (Astilbe x crispa) sordid, mis on kui naljanumbrid astilbede hulgas: väga madala kasvuga, lehed tumerohelised ja justkui plastmassist. Enam levinud on neist kaks sorti: ‘Perkeo’ ja ‘Lilliput’. Esimese, 20–25 cm kõrguse tumeroosade õitega sordi aretas Arends 1930. aastal. Teine on aga üldse kõige pisem astilbe sort, lõheroosade õitega ja vaid 15 cm kõrgune. Seegi on Arendsi sort, aretatud 1927. aastal.

Hooldus
Astilbe on vähenõudlik ja aiakujunduses väga tähelepanuväärne taim. Ta kasvab kõige paremini poolvarjus, kus pool päevast on vari ja teine pool päikseline. Eriti meeldib astilbedele hommikupäike. Kui seda pole, siis ajab asja ära ka oma kuumuse kaotanud õhtupäike.
Astilbed kasvavad ka varjulistes kohtades ning täispäikseski, kui nad vaid piisavalt vett saavad. Siiski pole need kohad selle taime jaoks parimad.
Nagu paljudele taimedele, ei sobi ka astilbele ei liiga liivane ega liiga savine muld. Muld peab olema kerge ja õhuline ning kindlasti piisavalt niiske. Mulda saab parandada kergema komposti või turba lisamisega. Suvel põuaga tuleb astilbesid kasta. Kevadeti on soovitav lisada astilbepeenrasse väetiseks komposti, mis toimib ka multšina. Astilbe nimelt kergitab end natuke igal aastal.
Taimed võivad jääda samasse kasvukohta kümneks ja enamakski aastaks. Kõige efektsemad on taimed siiski siis, kui neid iga kolme-nelja aasta tagant jagatakse ja noorendatakse. Astilbede vahekaugus võiks olla 30–50 cm, olenevalt sordi kasvutugevusest. Istutatakse nii, et pungad oleksid kaetud 3–5 cm paksuse mullakihiga. Paljundatakse neid jagamisega kevadel või augustis.

Kujundus
¤ Head naabrid astilbedele on hostad (Hosta), kurerehad (Geranium), kullerkupud (Trollius), ängelheinad (Thalictrum), kopsurohud (Pulmonaria), monardad (Monarda), kobarpead (Ligularia), angervaksad (Filipendula) ja paljud teised.
¤ Kuna astilbe sordid on erineva õitsemisajaga, siis on võimalik kombineerida aias kooslus eri värvi astilbedest, mis õitsevad juulist külmadeni.
¤ Astilbesid saab kasvatada konteinerites ja suurtes keraamilistes nõudes.
¤ Astilbede kõikvõimalikesse pottidesse panemine on läänemaailmas juba aastaid moes olnud. Neid müüakse isegi potilillena kas toaaknale või rõdukasti.
¤ Astilbe on ka suurepärane lõikelill. Lilleseadjatele sobivad just kõrged sordid, sest nendega saab koostada uhkeid mastaapseid seadeid. Lilleseadjate lemmikud on valgeõielised lõikesordid ’Brautschleier’, ‘Bergkristall’ ja ‘Diamant’ ning roosaõieline ‘Straussenfeder’.

0 kommentaari