2
fotot
Jaga:     
Kodu ja Aed

Väärt nõuanded! Kompostimise ABC!

Ära viska toidujääke ja muid kergelt lagunevaid jäätmeid prügikasti, vaid tee neist hoopis komposti. Nii säästad loodust ega pea toitaineterikast ja väga kvaliteetset mulda enam poest ostma!

 1. Miks kompostida?

Vastus on lihtne. Omavalmistatud kompost on suurepärane looduslik väetis – selle abil saad mulla kvaliteeti parandada nii oma aiamaal kui lillepeenras, või kui sul neid pole, siis kas või toalillede pottides. Bakterite, mikroorganismide, seente ja ka vihmausside abil tekkinud toitaineterikas ja väärtuslik kompostmuld paneb su köögiviljad ja lilled paremini kasvama!

Kas teadsid, et kompostides võid oma perekonna tekitatavat prügikogust lausa poole võrra vähendada?

 2. Kuhu kompostida?

Üks levinuimaid, kuid sugugi mitte parim viis komposti tegemiseks on pirakas kompostihunnik aianurgas. Paraku toimub ebamäärases hunnikus kõdunemine küllaltki aeglaselt, kompostikuhi kipub kiiresti läbi kuivama ja laiali vajuma, ning sellele pääsevad ligi ka loomad ja linnud. Kahtlase kujuga hunnikut ei ole ka silmal ilus vaadata, pealegi pole linnatingimustes selline kompostimisviis üldse lubatudki.

Kopsi komposter ise kokku!

Palju parem mõte on kasutada spetsiaalset kompostimiskasti.

Väga popid ja levinud on kaanega kaetud kolmesektsioonilised ilma põhjata puidust aiakompostrid, mille esiseinad on avatavad. Seesuguse kompostri võib ka ise kerge vaevaga valmistada, kas või näiteks vanadest euroalustest. Sel juhul on ühe sektsiooni mõõdud 80 x 80 cm.

Sellise kompostri täitmine käib järgmiselt: alusta esimese sektsiooni täitmist. Kui see on täidetud, tõsta kogu kraam järgmisesse sektsiooni ja alusta jälle esimese sektsiooni täitmisega. Kui see saab taas täis, siis tõsta teise sektsiooni sisu kolmandasse ja esimese oma teise. Nüüd saad jälle esimest tühjaks jäänud kasti täitma hakata. Kui see järjekordselt täis saab, peaks kolmandas kastis olev kompost juba kasutuskõlblik olema.

Poest saab ka!

Neile, kes kastiehitust ise ette võtta ei julge, pakuvad aiakeskused ja ehituspoed ka kõikvõimalikke puidust, traatvõrgust ja plastist mudeleid.

 3. Kuidas kompostida?

Kui kompostimisnõu olemas, tuleb järgmise sammuna leida aias selle jaoks parim koht. Hea oleks, kui kompostimahuti asuks varjulisemas kohas, kus tuul ja päike seda liiga kiiresti läbi ei kuivataks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et peale täitmise tuleb kompostikasti ka tühjendada ja selleks on tarvis, et mahuti ees oleks piisavalt ruumi. Koht tuleks leida ka puistematerjali kastile.

Kui kast on paigas, alusta selle täitmist.

* Kõige alumiseks kihiks laota umbes 20 cm jagu kuivanud oksi ja põhku. See tagab hea drenaaži ja õhu juurdepääsu.

* Seejärel võid hakata kasti kihiti täitma. Lao rohelisi taimseid jäätmeid ja kuivmaterjali vaheldumisi umbes 5–8 cm paksuste kihtidena, aeg-ajalt võid lisada ka õhukese kihi mulda või valmis komposti. Kogu kompostitav materjal peaks olema ka korralikult peenestatud, 1–3 cm suurused tükid on kõige paremad. Oksi ja jämedamaid lillevarsi tükelda oksapurustajaga, lehti saad teha peenemaks muruniidukiga.

Poollagunenud komposti valmimisel võid appi võtta sõnnikuussid, kes protsessi veelgi kiirendavad!

4. Mida kompostida, mida mitte?

Kompostrisse võid panna:

* niidetud muru

* üheaastast umbrohtu

* aedvilja-, puuvilja- ja marjajäänused

* püsikute pealseid

* puulehti

* heki pügamise jäätmeid

* mitmesuguseid toidujäätmeid: tee- ja kohvipaksu, peenestatud munakoori, riisi- ja makaronitooteid

* mereadru

* saepuru

* majapidamispaberit, ajalehti ja allapanu väikeloomade puurist

* heina, õlgi, männiokkad jms.

Kompostrisse ära pane:

* mitmeaastase umbrohu juuri (naat, võilill, põldosi ja -ohakas)

* arbuusi-, banaani- ning tsitruseliste koori, kuna need sisaldavad palju kemikaale ja lagunevad halvasti

* rasvu ja õlisid

* soola

* tahma, sütt, briketti

* suitsukonisid

* kemikaale, ravimeid, fooliumi, plastmassi, läikivpaberil ajakirju jmt

Pane tähele!

Kompostis tegutsevad mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks süsinikku ja lämmastikku, seetõttu peavad need ained olema omavahel tasakaalus. Heaks vahekorraks peetakse 60% süsinikurikast ja 40% lämmastikurikast materjali.

Lämmastikurikas materjal on:

* haljad taimeosad ja taimsed toidujäänused

* niidetud muru

* kohvipaks

* sõnnik ja orgaanilised väetised

Süsinikurikas materjal on:

* kuivanud lehed

* hein ja õled

* männiokkad

* ajalehed ja papp

* saepuru ja puuoksad

Kui lämmastikurikast materjali on liiga palju ja niiskustase liiga kõrge, hakkab kompost ebameeldivalt lõhnama. Tasakaalustamiseks lisa süsinikurikast puistematerjali ja alanda niiskuse taset.

Lagunemine toimub kõige kiiremini temperatuurivahemikus 40–55 kraadi. Selleks, et kompost soojeneks ühtlaselt, tuleb seda umbes iga kahe nädala tagant segada. Oluline on ka materjali niiskusesisaldus, see peaks jääma 50–60% juurde. Seetõttu tuleks kompostihunnikut aeg-ajalt ka kasta.

Valmis hea kompost on meeldiva mullalõhnaga, katsudes parajalt niiske ja pudeneb kergelt laiali.

Nipiraamat soovib Sulle edukat kompostimist!

Tee endale kompostimise põhitõed selgeks ja alusta juba homme! (Foto: Matton Estonia)