2
fotot
On aeg panna lillesibulad mulda! (Foto: Matton Estonia)
Jaga:     
Kodu ja Aed

Aednikud, tähelepanu! On aeg lillesibulad mulda panna.

Septembris algab sibullillede istutamise aeg. Aianduspoodidest sibulaid valides jälgi, et need oleksid ühtlase kvaliteediga, terved ja tugevad, ilma vigastuste ja haigustunnusteta.

Kuhu sibullilli istutada?

Sibullilli võid kombineerida erinevate püsikutega. Selleks sobivad kõrgemakasvulised liigid, nagu laugud, preeriaküünlad, hilisema õitseajaga tulbid, nartsissid. Eriti head naabrid sibullilledele on hilisema tärkamisajaga püsikud: hostad, sõnajalad, helmikpöörised, kurerehad, mitmesugused kõrrelised, astilbed, brunnerad jne. Madalakasvulisi sibullilli võid kasvatada kiviktaimlas padjandtaimede vahel, suuremate puude ja põõsaste all või murus. Murusse sobivad eriti hästi sellised liigid, mis õitsevad varakult – lumi- ja märtsikellukesed, krookused, siniliiliad, kirgaslilled, puškiiniad. Kui hakkad muru niitma, jäta esialgu need kohad, kus kasvavad sibullilled, niitmata. Niida sealt alles siis, kui sibullillede lehed on kuivanud. Nii tagad õitsemise ka järgneval kevadel. Kui niitmata aianurk sind ei häiri, võid katsetada ka nartsisside, kirju püvilille, hispaania ebahüatsindi ja preeriaküünla kasvatamist murus.

Istutamiseks on mõistlik valida just sinu aia kasvuoludele sobivad liigid. Enamik sibullilli eelistab kaitstud päikesepaistelist kasvukohta, ent on ka neid, kellele meeldib poolvarjus. Sellised on näiteks koerahambad, siniliiliad, lumikellukesed, lumekupud ja kirgaslilled. Peaaegu kõik sibullilled eelistavad vett läbi laskvat kergemat huumusrikast mulda. Raske savimuld neile enamasti ei meeldi. Raske savimulla parandamiseks võib sellele lisada komposti, turbamulda ja jämedamat kruusa. Kindlasti ei talu sibullilled seisvat pinnavett. Eriti tundlikud on nad liigniiskuse suhtes puhkeperioodi ajal.

Millal istutada?

Külmakindlaid sibullilli võib istutada augustist oktoobrini. Vähesed, nagu lumi- ja märtsikellukesed ning kobarhüatsindid, taluvad üsna hästi ka kevadist ümberistutamist. Lumi- ja märtsikellukesed peaks mulda panema võimalikult kiiresti pärast hankimist, kuna nende sibulad kipuvad kiiresti läbi kuivama. Õige istutamise aeg on oluline selleks, et tagada sibula korralik juurdumine enne talvekülmade saabumist.

Augusti lõpus / septembri algul istutatakse näiteks nartsissid, krookused, lumi- ja märtsikellukesed, puškiiniad, kirgaslilled, püvililled, siniliiliad. Septembri lõpus / oktoobris pane maha tulbid, hüatsindid, laugud. Kuna tulbid ja hüatsindid vajavad juurdumiseks madalamaid temperatuure (5−10 kraadi), võib liiga varane istutamine olla isegi kahjulik. Märja sügise korral vettivad sibulad läbi ja võivad mädanema minna veel enne, kui jõuavad juurduda.

Kuidas istutada?

Sibula istutussügavus varieerub vastavalt liigile. Üldiselt pannakse sibulad kolmekordse sibula kõrguse sügavusele. Tavaliselt on sobiv sügavus väikestele sibulatele (krookus, siniliilia, kobarhüatsint, kirgaslill, puškiinia) 5−10 cm, keskmise suurusega sibulatele (lumi- ja märtsikelluke, botaanilised tulbid, kirju püvilill, hüatsint, linnupiim, väiksemad laugud) 10−15 cm ja suurtele sibulatele (nartsissid, tulbisordid, laugud, harilik püvilill, liiliad) 15−25 cm. Erandina istutatakse pinnalähedaselt (3−4 cm) valge liilia.

Istutussügavusega saab reguleerida taime arengut ja kasvu. Kui paned sibulad liiga pinna lähedale, moodustavad nad rohkesti väikeseid tütarsibulaid ega õitse kuigi hästi. Tavalisest sügavamale istutatud sibulad kasvavad rohkem suurusesse ja neil arenevad suuremad ja tugevamad õied.

Ka istutamise vahekaugus on oluline, et taimed saaksid normaalselt areneda. 5−8 cm sobib krookustele, siniliiliatele, kobarhüatsindile, puškiiniale, kirgaslillele; 10−15 cm lumi- ja märtsikellukesele, kirjule püvilillele, botaanilistele tulpidele, kolmiklillele; 15−20 cm nartsissidele, tulbisortidele, linnupiimale, sügislillele; kuni 30 cm suurtele laukudele, harilikule püvilillele, liiliatele.

Istuta sibullilli suuremate ja väiksemate gruppidena, kombineeri omavahel sobivaid värvitoone, kasuta kordust.

Enne istutamist kaeva pinnas 30−50 cm sügavuselt läbi, eemalda kõik umbrohujuured. Võid lisada komposti või kõdusõnnikut (mitte mingil juhul värsket sõnnikut) ning kaalium-fosforväetist. Sibulate ümber on soovitatav panna jämedat liiva. See hoiab eemal liigse vee ja sibulad püsivad tervemad. Kui muld on kuiv, võid maha pandud sibulaid ka kasta. Hea on istutuskohad katta multšikihiga. Selleks sobib hästi neutraliseeritud freesturvas või kompost. Multšikihi paksus võiks olla umbes 5 cm. Lõpuks tähista istutuskohad, et kevadel sinna midagi peale ei istuta või sibulaid kogemata välja ei kaeva ega vigasta.

NIPP!

Sibulad korvi!

Kui sinu aeda külastavad vesirotid, on mõistlik istutada lillesibulad istutuskorvidega. Selliselt istutades ei pea ootama ka lehtede kolletumist, vaid võid korvid õitsemise lõppedes üles kaevata ja mõnda varjulisse kohta järelvalmima panna.

On aeg panna lillesibulad mulda! (Foto: Matton Estonia)