2
fotot
Ürdiaia traditsioon on alguse saanud keskaegsetest kloostriaedadest, kus mungad kasvatasid toidu-, ravim- ja maitsetaimi. (Foto: Matton Estonia)
Jaga:     
Nipid

Kõik, mida pead teadma: kuidas istutada ürte

Ürdiaeda rajades on oluline leida sellele sobiv koht, kohendada lemmikmaitsetaimede järgi pinnas ja need õigesti mulda istutada. Midagi keerulist ei ole, sest aitame sind!

Ürdiaeda planeerides sobita see ülejäänud aia ja maja stiiliga. Moodsa maja juurde sobivad hästi korrapärased sirged kastpeenrad või muud geomeetrilise joonega, näiteks ringjad istutusalad.

Ka maakodu juurde võid rajada sirged peenrad, ent maalähedasse aeda sobivad ka vabama joonega istutused, kus võid ühte peenrasse kombineerida maitsetaimed koos püsikutega.

Leia õige koht

Tähtsaim on leida ürdiaiale kõige päikeselisem, avatud, samas külmade tuulte eest kaitstud koht. Enamik maitsetaimi on ju lõunamaist päritolu ja vajab seetõttu päevas vähemalt 7–8 tundi päikest.

Poolvarjuga lepivad vaid mõned ürdid, nagu petersell, murulauk, till, mesi- ja leeskputk, mündid, karulauk ja rukola.

Hea on, kui leiad sellise istutuskoha köögi või grillimiskoha läheduses.

Valmista ette pinnas

Alusta istutuskoha ettevalmistamist maa korralikust läbikaevamisest. Selle käigus eemalda kõik umbrohujuured. Võimalusel kaeva maa läbi kahe labidalehe sügavuselt.

Ürtidele sobib üldjuhul tavaline aiamuld, mis ei ole liiga märg. Liigniiskuse korral aitab, kui tõstad kastpeenrad maapinnast kõrgemale.

Kui muld sinu aias ei ole ideaalne, võta ette mulla parendamine. Toitainevaesele liivmullale lisa turvast ja hästikõdunenud kompostmulda. Tihkele savimullale lisa jämedat liiva ja turvast.

Enamasti meeldib maitsetaimedele kuivem ja mitte väga rammus muld, kuid mõned eelistavad just niiskemat ja rammusamat kasvukohta. Sellised on leesk- ja mesiputk, verev oblikas, mündid, seller, aedharakputk, till, rabarber, rukola, petersell, mädarõigas jt.

Kuivem kasvukoht meeldib liivateele, salveile, iisopile, punele, rosmariinile ja lavendlile.

Äärista peenrad

Kui ürdid pole istutuskastides, vaid jalgradadega samal kõrgusel või veidi kõrgemal, piira need servaga. Vastavalt aia stiilile kasuta paekivi, klinkertellist, tahutud graniitkivi, puidust prusse, kooritud palki või metalläärist. Prussi ja palgi puhul on oluline, et need ei oleks immutatud mürgiste ainetega.

Tee rajad

Peenardevahelised teerajad planeeri kas killustik- või kruusakattega, betoonkividest või -plaatidest, graniit- või paekivist, koorepurust (vähemalt 10 cm paksune kiht) või pöetavast murust.

Killustiku alla on hea mõte panna ka peenravaip, sest see hoiab ära killustiku segunemise pinnasega.

Vali taimed ja istuta

Istuta peenrasse meelepärased taimed, mida oled harjunud toiduvalmistamisel kasutama.

* Sobita ühte peenrasse kokku sarnaste kasvueelistustega taimed, siis on lihtsam nende eest hoolitseda.

* Agressiivsed levijad, nagu mündid, piira maasiseste tõketega.

* Paljud maitsetaimed on ka agarad isekülvajad. Rohkelt seemet annavad pune, murulauk, meliss, naistenõges, iisop, liivatee jne. Isekülvi vältimiseks eemalda äraõitsenud õievarred enne seemnete valmimist.

* Ära istuta kõrvuti kõrgeid ja väga madalaid taimi.

* Kõrgemad taimed paiguta selliselt, et need ei hakkaks madalamate eest päikest varjama.

* Huvitava peenra saad, kui sobitad kokku erineva lehe- ja õievärvi ning lehetekstuuriga taimed.

Pärast istutamist multši

Kui taimed on istutatud ja kastetud, on soovitatav peenar multšida 7 cm paksuse kihi peenekoelise koorepuruga, sest see aitab säilitada mulla niiskusesisaldust, takistades vee liigset aurumist. Multšimine vähendab ka mullasoojuse kõikumist ööpäeva kestel, hoiab ära mulla liigse vihmast põhjustatud tihenemise ning soodustab sealsete kasulike organismide tegevust.

Kuivalembeste taimede vahele sobib ka killustik.

PEA MEELES! Multš laotatakse niiskele mullapinnale, jättes taime juurekaela 10 cm ulatuses vabaks.

Kasta, kuid ära väeta

Ürtide eest hoolitsedes kostita neid veega, kuid väeta pigem vähem kui rohkem. Tugeva väetamisega hakkavad taimed liigselt vohama, lamanduvad ja kaotavad neile iseloomuliku maitse ja aroomi.

Maitsetaimede väetamiseks sobib ideaalselt hästikõdunenud kompostmuld. Laota seda taimede vahele umbes pool ämbrit ruutmeetri kohta. Sobivad ka hobusesõnnik ja köögiviljadele mõeldud väetis. Viimast kasuta pool ettenähtud normist.

Ürdiaia traditsioon on alguse saanud keskaegsetest kloostriaedadest, kus mungad kasvatasid toidu-, ravim- ja maitsetaimi. (Foto: Matton Estonia)