Jaga:     
Tee ise

Kõik, mida pead teadma hoidistamisest

Käes on aeg saadused purki panna! Et hoidis riknema ei läheks ja kaua värske püsiks, järgi neid häid nippe.

Kui hakkad hoidistama ...

Pea plaani. Mõtle, millist hoidist soovid teha ja milliseid komponente kasutada. Otsi põnevaid retsepte ja katseta millegi uuega. Küsi nõu vanematelt või vanavanematelt.

Hangi vajalikud asjad. Vaata üle, mis sul kodus hoidistamiseks olemas on ja mida oleks vaja juurde osta.

Vaata üle tooraine. Viska pilk peale komponentidele. Kõik peab olema puhas. Välista märgid riknemisest, isegi väikesed plekid õunal.

Tee kõik võimalikult puhtaks. Puhasta tööpinnad, lõikelaud ja töövahendid.

Purke ei tasu pärast keevas vees steriliseerimist kuivatada! Muidu võivad purgi külge jääda väikesed käterätiku- või paberihelmekesed.

Puhtus, puhtus ja veel kord puhtus!
Tore on tõdeda, et hoidistamine on taas populaarsemaks muutunud ja järjest enam on hoidistajaid ka noorte seas. Enne tegutsema hakkamist vii end kurssi, kuidas on üht või teist saadust kõige parem säilitada.

Hoidiste tegemisel on olulised mitmed nüansid. Selleks et purgi sisu riknema ei läheks, hoia tööpind puhtana, täida purgid nii ääreni kui võimalik, et vältida sees liigset õhku, ja keera kaas kõvasti kinni.

Hoidistamiseks on kaks võimalust: kuumtöödeldes hoidistamine ja kuumtöötlemata hoidistamine.

Kuumtöötluse puhul hoidist keedetakse või hautatakse. Hoidisest eemaldub sel moel palju õhku ja seetõttu säilib see kauem. Hoidis pannakse eelkuumutatud purkide sisse. Kuumtöötlemata hoidise puhul toiduaineid ei kuumutata ega hautata – viljad valatakse üle siirupi või marinaadiga. Ka sel juhul on purke vaja enne steriliseerida.

Hoidistamisel peab kogu ümbrus olema väga puhas, sh hoidistaja käed ja riided. Vaata üle ka kõik tööpinnad ja -vahendid: laud, noad ja muud köögitarvikud, mida hoidistamiseks kasutad. Ka koduloomad peaks selleks ajaks teise ruumi jätma.

Tooraine peab olema võimalikult värske, puhas ja riknemistunnusteta. Veendu, et kõik retseptis ettenähtud koostisosad on olemas ja et neid jagub piisavalt. Vastasel korral võib juhtuda, et poole sissetegemise pealt saab midagi otsa ja pead ettevõetu katki jätma. Tee hoidiseid nii palju, kui pererahvas jõuab ära süüa.

Suhkur, sool, äädikas ja õli

Hoidistamisel võid järgida traditsioonilisi retsepte, aga proovi katsetada ka uute koostisosadega. Näiteks võid mõne moosi sisse lisada tšillit, mis annab vürtsi. Seda on hea süüa koos juustuga või lisada liharoogadele. Erilisi moose tee pigem väiksematesse purkidesse.

Mõtle läbi oma pere tarbimiseelistused – see aitab purgi suuruse valikul.

Vaata üle ka purkide kaaned, et neid oleks piisavas koguses ja et need sobituks purkidega. Kaaned ei tohi olla deformeerunud, roostes ega mingil muul moel kahjustada saanud.

Kuna tänapäeval on eri piltide ja suurustega kaante valik väga lai, tasub osta igaks hooajaks uued kaaned, mis pakuvad peale funktsionaalsuse ka silmailu.

Hoidist keetes eemalda kogu pinnale tekkiv vaht. Ära lõpeta moosi keetmist enne, kui kogu vaht on eemaldatud. Kui vaht jääb hoidisesse, rikneb see kiiremini.

Selleks et hoidis kauem säiliks, on vaja lisada suurel hulgal suhkrut. Kui teed toormoosi ja säilitad seda sügavkülmas, võib suhkrut lisada vähem.

Suhkur seob suure osa marjades ja puuviljades leiduvast aktiivsest veest, pärssides hallitus- ja pärmseente ning bakterite tegevust. See vähendab hoidiste riknemise võimalust. Lisaks aitab suhkur säilitada hoidise värvust ja takistab koos hapetega C-vitamiini lagunemist.

Valge suhkru asemel võid kasutada pruuni suhkrut, mis ei muuda hoidise maitset ega säilivusaega. Kuna moosisuhkur sisaldab pektiini ja säilivust pikendavat kaaliumsorbaati, võib selle kogus olla väiksem. Samuti aitab suhkur pehmendada soola ja äädika maitset.

Loe edasi augustikuu Nipiraamatust!

* loos on kasutatud raamatuid: «LIHTSAD HOIDISED SAHVER», autorid ANNI ARRO, ANGEELIKA KANG, EPP MIHKELS; «HOIDISED», autorid MAIRE SUITSU, LIA VIRKUS, ANGEELIKA KANG; allikas Nipiraamat

(Foto: Pixabay)