Jaga:     
Blogid | Jazzino

Valmista kukeseentest värske panniroog

Kristi Rebane heade maitsete blogist .jazzino. jagab retsepti, kus kohtuvad kukeseened ja värsked aiasaadused. See on lihtne, toitev ja maitsev kõhutäis!

Augustikuu ning kukeseened käivad ikka käsikäes. Ise kukeseenel ei ole ma ei tea kui ammu käinud. Kunagi oli Tallinna äärelinnas vanematekodust umbes 50 meetri kaugusel mets, kust ka kukeseeni sai. Nüüd on metsa asemel uuselamurajoon, väikese teerajakese asemel asfalt ning kukeseened on ammuilma sealt ära kolinud. 
Need nunnud päikesekuivatatud kirsstomatid tassisin ma kaasa ühelt Prantsusmaa turult.

Kuna Tallinna lähedal eriti kukeseenekohti ei leia (või on teadjad neid väga kiivalt endale hoidnud - hah, õige ka! Ise teeksin ilmselt sama!), siis seenel käin turul. Enamuse valmistan ning söön värskelt ära, aga igal aastal üritan paar karpi ikka sügavkülma ka saada. 

Nui neljaks peab aga igal aastal esimene kukeseenesöök olema seenesoust värskete pisikeste keedukartulite ja tilliga. Parim! Puhtad suvemaitsed. :) Kindlasti on igal perel oma ainuõige retsept kukeseenekastme jaoks - meie peres tehakse seda hapukoorega ja oi kui hää saab! 

Kui esimene kaste, omlett ja lahtine pirukas söödud, võib alles edasi vaadata, kuhu mujale neid kuldseid vigureid panna. Imehead on kukeseened näiteks ka risotos ja praetult bruschette katteks. Siin said kukeseened kaaslaseks kinoa ning veel muud suvist head-paremat. Maitses ka niisama superhästi, kuid kes soovib veidi tahedamat tükki, võib serveerides roale ka juustu, näiteks parmesani, peale riivida.

Siin panniroas on ka suur hunnik rohelist sibulat. Idee sibulapealseid kuumutatult süüa tuli mul ühe tuttavaga autos sõites, kes rääkis, et oli Peipsi veerel ühes turismipunktis tema elu parimaid sibulapirukaid ostnud, mis olid just rohelise sibulaga tehtud. Kuna kiitust jätkus neile taevani (õnneks sõitsime me autoga söögi suunas), siis pidin ka ise järgi proovima, kuidas roheline sibul soojas söögis käitub. Siin roas ta küll pearolli ei mängi, aga maitsekust lisab omajagu. Nüüd tahan järgmiseks ka väikesed pärmitaignapirukatesse sibulatäidist panna, et näha, mis võlukunst see täpsemalt seal on. Kui kellelgi on head retsepti jagada, olen suur kõrv! :)

Kinoa-kukeseene panniroog
kolmele

  • 150 g (punast) kinoad
  • 200 g kukeseeni
  • 1 keskmine suvikõrvits
  • korralik punt (nii 12-15 rammusat vart) rohelist sibulat
  • nii 6-8 päikesekuivatatud tomatit
  • 1 korralik küüs küüslauku
  • väike kimbuke värsket või 1 tl kuivatatud tüümiani
  • soola
  • pipart
  • võid või õli praadimiseks
  • soovi korral serveerimiseks riivitud parmesani või mõnd muud kõva laabijuustu

Loputa kinoa korralikult sõelal, kuni vesi enam ei vahuta ning keeda pakil olevate juhiste järgi soolaga maitsestatud vees valmis. Nõruta ja jäta ootama. 

Puhasta kukeseened ning lõika suuremad seened kaheks-kolmeks. Mulle meeldib jätta pigem suuremad tükid, et oleks ikka maitset tunda, kui seen kahvli otsa satub. Prae kukeseeni võis pannil mõned minutid. Lisa viilutatud suvikõrvits, jämedalt hakitud päikesekuivatatud tomatid ning maitsesta soola, pipra ning tüümianiga. Lase veidi haududa ning kui suvikõrvitsaviilud hakkavad läbipaistvaks muutuma, lisa hakitud küüslauk ning hakitud roheline sibul. Kuumuta minut-paar ning kalla pannile kinoa. Sega ning kuumuta läbi. Lisa vajadusel soola-pipart ning serveeri kuumalt. 

René Aubry ja tema imeilus "La Grande Cascade".

Vaata blogi lähemalt SIIT.