Jaga:     
Nipid

Kasulikud nipid: kuidas hoida küttekolded puhtana?

Selleks, et küttekolle kaua vastu peaks ja liiga kiiresti tahma ega pigi tõttu ei ummistuks, saab koduomanik ka ise palju ära teha. Abiks on õige kütmine ja korstnapühkija korralik töö.

Kõige alus – küta ahju õigesti

Kasuta alati kuiva küttematerjali. See, kui palju tahma ja pigi küttekoldesse, lõõridesse ja korstnasse tekib, sõltub eelkõige kasutatavast küttematerjalist. Ahju peab kütma kvaliteetse ja kuiva halupuuga, sobivad kõik puuliigid.

Halud võiks tuppa sooja tuua juba kütmisele eelneval päeval, et need soojeneksid toatemperatuurini ja halgude pind jõuaks välise õhu niiskusest kuivada.

Märjast küttepuust eraldub vett, mis ei lase puidul korralikul põleda, kuid niiskus ja pikk madal temperatuur tekitavad pigi. Kui kahtled, kas küttepuud on piisavalt kuivad, osta selle kontrollimiseks niiskusmõõdik.

Hea suurusega halud. Kasutama peab sobiva suurusega halge – see tähendab, et halud ei tohi olla pikemad kui tuharest. Ümarad halud tuleb alati pooleks lõhkuda.

Vaid kvaliteetne küttematerjal. Kõik puitmaterjalid, mis on värvitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud, kütmiseks ei sobi. Kogu puidus olev keemia talletub siis küttekolde seintele ja hiljem on seda väga keeruline kätte saada. Sama kehtib olmeprahi põletamise kohta.

Süüta õigesti. Kuivad küttepuud tuleks süüdata vähese paberi või süütetabletiga. Liigne paber tekitab palju tahma.

Tõmmet virgutab väike tuli. Tõmbe virgutamiseks ära mingil juhul pane läbi tahmaluugi korstnalõõri põlevat paberit. Seal olev tahm ja pigi võivad kergesti süttida. Pigem tee koldesse väike tuli ja lase korstnalõõril soojeneda.

Külma korstnalõõri soojenda aeglaselt. Kui maja pole kaua köetud, tee alguses ahju väike tuli, mis aitab korstnal paremini tõmbama hakata. Kehv õhu ligipääs ei lase küttematerjalil korralikult ära põleda ja korstnasse tekib pigi. Väikese tule jaoks piisab paarist pilpast.

Kui tihti on vaja korstnat puhastada?

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord aastas.

Kui elad eramajas, võid kodu küttekollet ja korstnat puhastada ise vaid juhul, kui küttesüsteemi väga hästi tunned, kuid iga viie aasta järel tuleb kutsuda seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Vastasel juhul võid lõõrid hoopis hullemini umbe ajada.

Ridaelamus ja kortermajas peab küttekollet puhastama kutseline korstnapühkija vähemalt üks kord aastas.

PÕHILINE PÕHJUS, MIKS HOOLDADA KÜTTEKOLLET?

Hooldamata küttekolded on täis tuleohtlikku tahma ja pigi, mis võivad süttida väikesest tulesädemest või ülekütmisest, ütleb Päästeteenistuse Põhjakeskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel. 

Loe nõuandeid edasi novembrikuu Nipiraamatust!

(Foto: Pixabay.com)