Raha

Võitsid lotoga 10,8 miljonit? Osta büroohoone! Ei võitnud? Siis tee nii! 

Viljar Voog, 4. juuli 2020, 17:32
Tõnu PekkFoto: Martin Ahven
Keegi eestlane sai sel nädalal läbi VikingLoto peavõidu ja 10,8 miljoni euro võrra rikkamaks. Tema edasine elu peaks olema nüüd kindlustatud. Aga mis siis, kui see kaheksakohaline summa tundub on veel liiga väike? Kuidas seda jackpoti edasi kasvatada?

„Kui sina oleks võitnud 10,8 miljonit lotoga, siis mina ei soovitaks sul seda kõike aktsiatesse panna vaid mõelda laiemalt. Osta ise mõni büroohoone, leia mingi tegija peale, kes seda maja haldab ja ma arvan, et sa saad sealt investeeringule oluliselt kõrgema tootluse,“ ütles tänavusel investeerimisfestivalil LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Samal teemal

„Mina paneksin  selle aktsiatesse,“ ütleb Tuleva fondide asutaja Tõnu Pekk. „Kindlasti tahaksime kõik ostja ainult neid aktsiaid, mis üles lähevad, aga sellist selgeltnägemisvõimet mul ei ole ja seetõttu ma ei hakkaks ostma ühte kindlat aktsiat vaid ostaks kõiki – üsna odav viis, indeksifondi kaudu saad sa osta maailma 3000 suurimat aktsiat – ja siis unustaks selle ära.“ Ehk jätaks investeeritud raha rahule, oma stabiilset kasumit tootma.

Keskmisest edukam olek jääb püüdmatuks

Mida peaksid tegema need inimesed, kes ei võitnud sel nädalal kaheksakohalist rahasummat, kes ei saa osta endale büroohoonet ja kelle rahakoti jaoks on oluline tehtud investeeringute tootlikkus?

 „Kui sa tahad rohkem raha koguda, siis minu soovitus ja parim pakkumine on, et tee natukene rohkem tööd oma erialal. Investeerimine on nii hullult konkurentsitihe valdkond, tõsiselt,“ nendib Pekk, et imet teha ja turu keskmist tootlikkust ületada ilmselt ei õnnestu. „Andmed näitavad, et ka professionaalid ei suuda turgu lüüa. Lootus, et saad seda teha õhtuti kodus aruandeid ja infot lugedes… /…/ Reaalsem võimalus teenida on teha oma erialal rohkem tööd ja panna raha näiteks pangadeposiiti – saad 10 aasta peale parema tulemuse kui üritades turgu lüüa.“

Aga kui sa ikka tahad investeerimismaailmas kätt proovida, soovitab Pekk kokkuvõtvalt end lihtsalt teemaga kurssi viia ja siis vaikselt peale hakata. „Säästa see maksimaalne tipp oma sissetulekust, mida sa lubada saad. Kasuta ära maksusoodustused ehk Eestis teine ja kolmas pensionisammas. Hoia see madalate kuludega maksimaalselt aktsiates. Ja kui raha üle jääb, osta veel laiapõhjalist indeksifondi juurde,“ õpetab ta.

Vallistu sõnul võib muidugi raha paigutades kuulata kõikvõimalikke eksperte ja lugeda tarku raamatuid, aga lõpuks tasub usaldada vaid ühte inimest: iseennast! Jääda vaid kellegi teise nõuannetele lootma, viib kergesti näpuga näitamiseni – et üks või teine tulemus tuli ainult seetõttu. Kui aga raha paigutamise põhjus ja motivatsioon on enda sees selgeks tehtud, tulevad ka järgmised tehingud mõtestatumalt.

Väike krahh raputab mugavustsoonist

Kuidas eksperdid ise raha paigutavad? Pekk investeerib isegi iga kuu 20 protsenti palgast just eelmainitud 3000 maailma suurima ettevõtete aktsiate indeksfondi. Jõudumööda ostab ta ka enda majas kortereid kokku. Ja ongi kogu moos!

Vallistu kirjeldab enda investeerimisstiili nõnda: „Ma ostan harva ja ei müü peaaegu mitte kunagi.“

Sellist rahapaigutust nimetatakse passiivseks investeerimiseks – raha on paigutatud firmadesse, mis toodavad rahulikult dividende ja aktsiahindade kõikumine firmasse uskujaid ei kõiguta. Teisel pool aktsiaspektrit on aktiivne investeerimine ehk börsil mängimine, mis võib tuua suuremat kasu, aga kannab endas märgatavalt suuremat riski. Teoorias on kasulikum passiivne investeerimine, aga üks ei saa teiseta. Kas passiivse investeerimise eelistamine on seetõttu problemaatiline, eksperdi ei nõustu:  Pekk ütleb, et üle poole maailma rahast liigub jätkuvalt aktiivselt, Vallistu sõnul on aga esimesi murekohti näha ja varem on tore, kui mõni krahh inimesed passiivsest mugavusstsoonist ja ettevõtjate pimesi uskumisest välja raputab.

Hea näide viimasest on äsjane Saksamaa firma Wirecard, kuhu investorid valdavalt passiivselt investeerisid. Kuniks avastati, et finantsteenuseid pakkuva firma kontod on tegelikult rahast tühjad ja aktsiahind langes 99 protsenti.

InvesteerimisFestival 2020

•         Toimub 3–5. juulil Harjumaal Padisel

•         Toob kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus

•         Esineb ligi 45 oma ala tippu: Joakim Helenius, Rain Rannu, Kaidi Ruusalepp, Alar Tamming jpt

•         InvesteerimisFestivali aitavad korraldada: Õhtuleht, LHV, EstateGuru, Funderbeam, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Tavid, Rahandusministeerium jpt

Tänavu kuuendat korda toimuvat InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.