Raha

Väikeinvestor Liisi Kirch annab nõu: kuidas alustada investeerimisega? 

Liisi Kirch, Nipiraamat, 25. august 2020, 20:05
Liisi Kirch tänavusel Investeerimisfestivalil. Foto: Martin Ahven
Aina enam inimesi huvitub investeerimisest ehk oma raha kasvatamisest, sest see pakub võimaluse omada suuremat kontrolli oma rahaasjade üle ning kindlustada tulevikuks rohkem valikuvabadust. Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch annab ülevaate, millele tähelepanu pöörata, et teha oma esimesed sammud investeerimismaailmas.

Enne investeerimist:

  • Vaata üle oma tulud ja kulud: tee selgeks, kust raha tuleb ja kuhu läheb.
  • Analüüsi ja tee endale selgeks, kas kõik kulud on optimaalsed või saaks midagi parandada või muuta.
  • Tee inventuur laenudes ning maksa tagasi järelmaksud, tarbimis- ja kiirlaenud alustades kõige kõrgema intressiga toodetest.
  • Loo kolme kuni kuue kuu kulutuste suurune meelerahufond ootamatuste tarbeks.
  • Arutage perega koos läbi lähituleviku suuremad kulutused ning looge fond ka nende tarbeks.

Samal teemal

Alustuseks koosta ülevaade oma (pere) tuludest ja kuludest

Esmalt tuleb välja mõelda, kui palju ja millise sagedusega saab raha kasvatama hakata. Sellele annab vastuse oma tulude ja kulude ülesmärkimine. Selleks saab vastavalt oma maitse-eelistustele kasutada nii paberit-pliiatsit, Exceli tabelit, mõnda äppi (näiteks Monefy, Spendee), eestlaste loodud programmi MyFinancier või mõne internetipanga kuu kokkuvõtet. Oluline on aru saada, kust raha tuleb ja kuhu see kulub. Lisaks tekib nii toimides ülevaade, milliseid muudatusi saaksid vajadusel lihtsa vaevaga ette võtta.

Kui tulude-kulude ülevaates on oluline roll erinevatel järelmaksudel, väike- või kiirlaenudel, tuleb need eraldi koos intressimäära ning igakuise maksega ülevaatesse kirja panna. Soovituslik on alustada kõige kõrgema intressimääraga laenust ja see esmalt tagasi maksta, et lisaks laenusummale vähem oma raha intressideks maksta. Edaspidi tasub hoolikalt läbi mõelda, mille jaoks laenu võtta, milliseid laene on mõistlik kasutada ja millistest võiks eemale hoida (näiteks järelmaks kodumasinate soetamiseks, väikelaen puhkusereisi katteks jmt).

Et tulevikus poleks enam vajadust ootamatult katki läinud elektroonika asendamiseks järelmaksuga mõnda toodet osta, tekita endale enne investeerimisega pealehakkamist hädaabi- või meelerahufond. See võiks olla sama suurusjärk, mis kataks sinu kolme kuni kuue kuu kulutused. Nii ei löö ükski halb üllatus sul jalgu alt! Samuti on sellise fondi olemasolu vajalik, et sa poleks sunnitud oma investeeringuid ebasoodsal hetkel maha müüma ning seetõttu kaotusi kandma.

Lisaks on mõistlik iseenda või perega maha istuda ning läbi arutada, millised suuremad kulutused teid näiteks sel ja järgmisel aastal ees ootavad, olgu selleks siis pikem puhkusereis, koolilõpetamine või auto väljavahetamine. Seejärel oskate nende tarbeks raha kõrvale panna. Motivatsiooni hoiab üleval, kui tuletate üksteisele meelde, miks raha kõrvalepanemine on perele oluline.

Alusta teadlikult ning „vaba“ raha järjekindlalt kõrvale pannes ja investeerides

Kui laenud makstud ja meelerahufond loodud, on sul nüüd teada, kui palju suudaksid iga kuu investeeringuteks suunata. Väga oluline märksõna on järjepidevus – isegi kui investeerimisotsus laseb end veel oodata, siis selleks mõeldud summa võiksid ikka igal kuul investeeringute kontole kanda. Hea nipp on kasutada eraldi pangakontot, et säilitaksid ülevaate ning saaksid vajadusel investeerimiskonto lahendust kasutada. 

Järgmiseks tuleks tähelepanu pöörata sellele, et investeeritud saaks see raha, mida sa järgmise 5-10 aasta jooksul ei vaja – finantsturgude liikumisi ette ennustada ei suuda meist keegi, niisiis tuleks investeerimishorisont hoida pigem pikaajaline. Nagu vanasõnagi ütleb, ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, mistõttu on oma investeeringute hajutamine ehk mitme erineva rahapaigutuse tegemine samuti hea mõte.

Vaid praktikas näed, millist infot sul veel vaja läheb ning ka raha hakkab kasvama alles siis, kui oled käe valgeks saanud ja päriselt investeerinud. Foto: Pixabay

Ka väikeste summadega saab investeerida

Alustamiseks pole vaja Kanada vanaonu päranduse järele oodata – piisab ka väikestest summadest. Kui alguses vähehaaval proovid, saad protsessi selgeks, et hiljem oleks julgust ka suuremaid summasid kasvama panna. Näiteks saab teenustasudeta Balti börsi aktsiaid osta nii LHV kui Swedbanki kaudu, mis tähendab, et näiteks ühe Tallinna Kaubamaja aktsia ostuks on tänase päeva seisuga vajalik summa vaid 8.30 eurot.

Kes soovib rohkem automatiseeritud varianti, võib valida maksusoodustusega investeerimisvõimaluse ehk teisisõnu III pensionisamba, kuhu paigutatud kuni 15% aastaselt sissetulekult saab tuludeklaratsiooni esitamisega tulumaksu tagasi. III samba fondide hulgas on hea võimalus raha paigutada passiivsetesse indeksfondidesse, näiteks LHV Pensionifond Indeks Pluss või Tuleva III Samba Pensionifond, kus tasud on võrreldes aktiivsete juhitud fondidega madalamad ja seetõttu tootlus suurem. Tootluse puhul tuleb meeles pidada, et see on otseselt seotud investeeringu riskantsusega – mida rohkem teenida tahad, seda enam pead olema valmis kogu summat kaotama.

Investeerimisse tuleb panustada nii teadmisi kui aega – see on pidev ja regulaarne protsess

Millal on ikkagi õige hetk mistahes finantsvara soetamiseks? Õige hetke tabamine on keeruline ka professionaalsetele kauplejatele, niisiis ei tasu sellega oma pead vaevata. Seega tuleks valida pideva ostmise strateegia, mis tähendab, et investeerid regulaarselt, näiteks iga kuu alguses. Tuues näiteks III samba osakute ostmise, soetad mõne kuu vältel varasid kõrgelt hinnatasemelt, teisel kuul aga madalalt hinnatasemelt ning nii tuleb sinu keskmine fondiosakuhind kokkuvõttes madalam kui õiget hetke tabada proovides ning vaid korra aastas investeeringut tehes. Sama kehtib näiteks aktsiate ostmise kohta.

Varaklasside valikul küsi endalt: kas ma saan konkreetsest finantsvarast aru ning mõistan põhjuseid, mis selle hinna liikuma panevad? Nii leidub investoreid, kes soovivad ise käed külge panna ning tegeleda korterite ostu-müügi-remondi ja üürimisega, teisele sümpatiseerib aga rohkem arvutiekraanilt numbreid jälgida ja aruannetesse süveneda, mistõttu valib ta ettevõtete kasvule panustamise läbi osaluse omandamise (aktsiad-osakud) või ettevõttele laenu andmise (laenud või võlakirjad).

Öeldakse, et investori parim sõber on aeg ning parim aeg alustamiseks oli eile. Infomaterjalide valik on lai, seega tee esimene samm ja alusta lugemist juba täna. 

  • Finantsinspektsiooni tarbijaveeb: https://www.minuraha.ee/;

  • Kõik pensionist: https://www.pensionikeskus.ee/;
  • LHV Investeerimiskool, kust leiad lugemismaterjali, järelevaadatavaid seminare jmt;
  • Valik Eesti rahatarkuse ja investeerimisteemalisi blogisid: https://rahajutud.ee/;
  • Podcast ja tööriistad Investeerimisklubi lehel: https://investeerimisklubi.ee/;

  • #Kogumispäeviku rahatarkuse podcast ning sotsiaalmeediagrupp;
  • Naisinvestorite Klubi ja Finantsvabaduse grupp Facebookis;
  • Nii kodumaised kui inglise keelest tõlgitud rahatarkuse raamatud, näiteks Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“ või Äripäeva Kirjastuse tõlkekirjandus, näiteks John C. Bogle „Aruka investori taskuraamat“.

Vaid praktikas näed, millist infot sul veel vaja läheb ning ka raha hakkab kasvama alles siis, kui oled käe valgeks saanud ja päriselt investeerinud. Ära lase ennast häirida, et alguses tundub lisandväärtusena teenitav nii vähene pisku, eriti summade mõistes – sinu portfell peabki alguses täienema peamiselt sinu enda sinna pandud raha võrra. Investeerimine on ikkagi maraton, mitte sprint! 

Investeerimise kuldreeglid

  • Investeeri järjepidevalt! Alguses kasvab sinu portfell peamiselt sinu enda sinna suunatud säästude arvelt. Tulu intressidelt, vara väärtuse kasvult või dividendidelt tuleb arvestatavas mahus juurde alles siis, kui portfell on piisavalt suur.
  • Ära pane kõiki mune ühte korvi ehk hajuta nii varaklasside vahel kui ajaliselt.
  • Vali varaklass, mille toimimisest saad aru.
  • Investeeri raha, mida sa järgneva 5-10 aasta jooksul ei vaja.
  • Kasuta ära III samba pakutavad maksusoodustused.
  • Hakka peale – aeg ja liitintress on sinu parimad sõbrad!
  • Kaasa ka pere ja sõbrad ning innustage ja õppige üksteiselt!

Autorist:

Liisi Kirch tänavusel Investeerimisfestivalil. Foto: Martin Ahven

Artikli autor Liisi Kirch (30) töötab rahandusministeeriumis rahatarkuse koordinaatorina ning on välja andnud raamatu „Minu finantsplaneerija“. Ta on enda ning oma pere rahaasjadega tegelenud ja investeerinud üle kümne aasta ning saavutanud koos abikaasaga finantsvabaduse. Rahatarkuse teemalisi koolitusi on Liisi teinud alates aastast 2016, sh töötanud ettevõtlikkuse õpetajana Tallinna 32. keskkoolis ning üles astunud mitmes investeerimisteemalises paneelis, muuhulgas Investeerimisfestivalil nii aastatel 2019 kui 2020.