Lemmikloom

Loomaarst selgitab: miks tuleb lasta koeral nuuskida?  

Annaliisa Köss, 17. september 2020, 05:24
Olgu missugune koer tahes, nuuskida tahavad kõik! Foto: Will Malott / Unsplash
Väga tihti näeb tänavapildis, et loomaomanik ei lase oma koeral nuuskida ning koer tõmmatakse kogu aeg nuusitavast eemale, et edasi minna. Arusaadavalt tahab ju koeraomanik koos koeraga liikuda, mitte ainult teepervel looma oodata. Kuidas leida kuldne kesktee looma nuuskimisvajaduse ja inimese liikumisvajaduse vahel, sellest annab ülevaate loomaarst Tiina Toomet omanimelisest loomakliinikust. 

Nuuskimistarve on koera loomulik vajadus, kuid mingit kindlat retsepti, et nii palju nuuskimist ja nii palju rihma otsas kõrval käimist, on raske anda. Me räägime sellest üsna palju kutsikate eelkoolis ja seal toimunud jutuajamistest olen järeldanud, et nuuskimisvajadus on ka indiviiditi erinev. Rääkimata sellest, et mõned tõud ongi aretatud jälge ajama (nt eesti hagijas) ja vajavadki nuuskimisel põhinevat ajutööd rohkem kui näiteks karjakoerad, kes töötavad pigem kõrvade ja silmadega. Aga olgu missugune koer tahes, nuuskida tahavad kõik! Kui me neile seda keelame või ülemäära piirame, siis on see sama, kui võtta inimeselt nutitelefon või keelata raadio kuulamine, televiisori vaatamine ning lehe lugemine – informatsioon jääb saamata.

Samal teemal

Õues olemiseks võta aega!

Koera jaoks peab olema aega – ei saa jalutada nii, et viskame õhukese jaki õlgadele, keksime jalalt jalale ja ootame kärsitult, et hädad saaks tehtud ning saaks ruttu tuppa tagasi minna. Kui meil aega ei ole, üritab koer paaniliselt viie minutiga kogu informatsiooni endasse ahmida ning seetõttu sikutab omanikku küll siia-, küll sinnapoole.

Kutsikaomanikel soovitan jälgida, kuhu kutsikas õueminekul esmalt suundub. Kui tal on mingi põõsas, mis tuleb igal hommikul üle nuusutada, siis minnagi kohe sinnapoole, mitte lasta koeral end sinna vedada. Minge kasvõi jooksuga, aga rihm peab lõtv olema. Omanik otsustab, kuhu minnakse, mitte koer ei tiri talle meeldivas suunas. Siiski, kui on juba ette teada, et selle põõsa nuuskimine on kutsikale oluline, siis miks mitte teha nii, et ta saaks oma tahtmise, aga nii, et see näiks omaniku tahtmisena. 

Lase koeral nuuskida!

Koeraga, kes on saanud piisavalt nuuskida, on palju lihtsam jalutada kui koeraga, kellel seda teha ei lubata ja kes seetõttu on sunnitud kogu aeg valvama – äkki nüüd avaneb võimalus. Võimaluse avanedes kasutab koer selle kohe ära, mistõttu hakkab omanik teda tagasi kiskuma, koer aga ei taha tulla, sest põnev lõhn on juba nii lähedal, ja tekib konflikt. Omanik on pahane, miks koer sõna ei kuula, ja koer õnnetu või ka tige, miks tal ei lasta oma loomulikke vajadusi rahuldada.