Tarbija

Neidusid õpetatakse suhtes vägivalla märke ära tundma (6)

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 9. aprill 2015, 15:02
Kus käisid, mida tegid? Kallima kontrollimine on suhtes esimene suur ohumärk. Foto: Bulls
Eestis kasvab aasta-aastalt naiste arv, kes asuvad vägivalla korral abi otsima, kinnitavad Eesti Naisteühenduste Ümarlaua juhataja Eha Reitelmann ning Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liige Merle Albrant.

Vägivaldses suhtes olevad naised saavad nõu küsida tugitelefonilt 1492, mille Eesti Naiste Varjupaikade Liit käivitas juba 2008. aastal. Eelmisest aastast alates on tänu Norra toetusprogrammile võimalik pakkuda abi ööpäev läbi ja sissehelistamine on tasuta. Telefonile vastavad väljaõppe saanud töötajad, enamik neist töötab igapäevaselt naiste tugikeskustes üle Eesti.

 

Kes tugiliinile helistavad?

Helistajatest umbes veerand kõneleb vene keelt. Tugitelefonile helistavad erinevas vanuses naised, nii vanemaealised kui ka noored. Kõige rohkem vägivalla all kannatavaid naisi on 25–45-aastaste seas ehk peredes, kus on ka lapsed.

Samal teemal

 

Mis naistele kõige enam muret teeb?

Paljude naiste jaoks on põhimure see, kuidas vägivalla ringist välja pääseda, vägivaldse mehe juurest lahkuda ning oma elu rahus edasi elada. Vägivaldse suhte lõpetamine on väga raske, sest üldjuhul vägivaldne mees ei taha, et naine ära läheb, vaid proovib naist eri moel enda juures hoida. Ning isegi siis, kui vägivaldne suhe on lõppenud, ei pruugi naine mehest rahu saada, sest too jätkab ähvardamist, ahistamist, lastega manipuleerimist jne. Lisaks kaasneb vägivaldse suhte lõpetamisega juriidilisi küsimusi, nagu lahutus, laste hooldusõigus, elatis, vara jagamine jne, mis tuleb samuti lahendada, ning neis küsimustes vajavad naised abi ja toetust.

 

Kas mujal maailmas on naised avameelsemad lähisuhtevägivallast rääkima ja kõrvalt nõu küsima või valitseb endiselt arusaam, et suhteprobleeme n-ö kodust väljapoole ei viida ja naised pigem varjavad seda?

Mida rohkem meedias ja muudes avalikes kanalites lähisuhtevägivallast räägitakse, seda julgemalt tulevad naised abi otsima. Ka Eestis kasvab aasta-aastalt naiste arv, kes asuvad vägivalla vastu abi otsima. Näiteks mullu pöördus naiste tugikeskuste poole 1617 vägivalda kogenud naist. Arvestades seda, kui suur hulk naisi uuringute järgi tegelikult igal aastal lähisuhtes vägivalda kogeb, on meil veel võrreldes teiste riikidega aga palju arenguruumi.

 

Lähisuhtevägivalla ennetamiseks pakutakse 14–18-aastastele naistele jõustamiskoolitust. Mida see endast kujutab?

Tüdrukute jõustamiskoolituste korraldamist alustas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 2010. aastal, sellest ajast on igal aastal korraldatud koolitusi paarikümnele tüdrukule Eesti eri paikades. Mullu kujundasime programmi põhjalikult ümber ja Euroopa Komisjoni programmist Progress rahastatava projekti „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” raames on meil olnud võimalik koolitust pakkuda 150 tüdrukule.

Koolitus toimub nädalavahetustel. Kolmepäevase koolituse eesmärk on õpetada tüdrukuid kriitiliselt hindama soostereotüüpe, ennast kehtestama, ära tundma vägivalla esimesi märke suhtes ja vägivalla kogemisel või pealtnägemisel aitama iseennast või teisi. Koolitus sisaldab palju mängulisi elemente ja praktilisi harjutusi, pakume muuhulgas ka enesekaitse koolitust. Rohkem infot koolituste kohta leiab lehelt www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=601.

 

Ainet mõtiskluseks: kas õige armastus surub peale ainult enda soove?

Juhtum elust. Noormees on hästi pealetükkiv ja kinnitab muudkui tütarlapsele, kui palav on tema armastus. Tütarlaps on sellisest tähelepanust meelitatud... Mida võiks naine tähele panna, enne kui sellise mehega suhet alustab?

 

Vaata lisa

www.avasilmad.ee

www.naisteliin.ee