Tehnika

OINAS 666? Sõiduki numbrimärk sõltub seadusest ja juhusest või rahakotist (4)

Vidrik Võsoberg, 19. mai 2016, 12:08
ATV Abhaasiast? Ei, Eestis registreeritud sõiduauto.Foto: Tairo Lutter
Mida tähendab kaitseväe auto mustal numbril kiri "EKO"? Miks on rollerite numbrimärgid rohelised? Kas Harley-mees saab automaatselt tsiklile HD-tähise? Kas naljatilk saab tellida numbri "ANAL69"? Milliseid tellitud numbrimärkide seeriaid on olemas? Miks on USA autodel lühemad numbrid? Kas eestlased ahvisid oma numbrimärke kasutusele võttes soomlasi järgi? Elustiil sukeldus sõidukite numbrimärkide maailma.

Sinisel taustal Euroopa Liidu tähering, all EST, kõrval valgelt taustal mustalt 456 UNO (õnneks on see Opeli-vanake siiski juba registrist maas). Selline näeb välja tänapäevane tavaline Eestis registreeritud auto numbrimärk. Ent kui liikluses veidi ringi vaadata, siis näeb kaunis palju erinevaid numbreid.

Näiteks vuras hiljutise Kevadtormi õppuse käigus Lõuna-Eestis ringi hulk kuuseokstesse mähitud rohelisi masinaid, millel must EK-ga algav numbrimärk. Silma jäävad EKJ, EKV, EKR, EKM, EKA, KJ, EKO. EKV võiks tähendada näiteks Eesti Kaitse Väge, kuid ülejäänud?

Kevadtorm, kaitseväe sõiduk.Foto: Stanislav Moškov

"Kui kaitsevägi taastati, said kaitseväe sõidukid endale tähiseks EKJ (Eesti Kaitsejõud) ja kui ajapikku olid selle tähekombinatsiooniga numbrid välja antud, jätkati EKV (Eesti Kaitsevägi) kombinatsiooniga ja nii on sealt jätkatud erinevate tähekombinatsioonidega, kus algus EK tähistabki Eesti Kaitseväge ja viimane täht on juhuslik," selgitab nooremleitnant Simmo Saar kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonnast. "Kahekohaline tähekombinatsioon on Eestis kasutusel haagiste puhul, seega märgistab tähekombinatsioon KJ haagist."

Et numbrimärkidest veidi rohkem sotti saada, lööme lahti majandus- ja kommunikatsiooniministri 2011. aasta määruse (mis enne jaanipäeva saab viieaastaseks) „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“. Ega sealt kuigipalju targemaks saa. Määruse lisast saab vähemalt infot numbrimärkide värvide kohta: valged numbrid-tähed sinisel taustal – diplomaatiline sõiduk (need CD-d, teate küll), valged sümbolid mustal taustal – vanasõiduk ja selle haagis, valged sümbolid punasel taustal – võistlusauto, mustad sümbolid rohelisel taustal – mopeed, punased sümbolid värvitul taustal – transiitsõiduk. Lisas ei ole eraldi kirjas midagi kaitseväe numbrite kohta ega presidendi ametisõiduki vapi kohta, ju reguleerib neid mõni teine seadusetükk.

Lihtsalt must ja roheline

Seda, miks on näiteks mopeedidel just rohelised ja uunikumsõidukitel mustad numbrid, maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist Sulev Vill konkreetselt põhjendada ei oska.

"Märkide taustavärvi erinevus on kasutusele võetud selleks, et eristada teatud sõidukeid liikluses visuaalselt," märgib ta vaid.

VanasõidukFoto: Riigi Teataja

Talle ei ole teada ka see, miks võeti Eestis kasutusele numbrimärkide standard just kujul 000ABC ega seegi, kas tegu võib olla soomlaste standardi ümberpööratud variandiga.

"Eesti sõidukite registreerimismärgid võeti kasutusele 1991. aasta detsembris ning kujunduse põhimõtted ei ole täna teada," tõdeb Vill.

Elustiil pärib selle kohta, miks on osadel sõidukitel - eeskätt USA päritolu masinatel - n-ö lühendatud numbrimärk ehk vaid kaks numbrit ja kolm tähte. Maanteeameti esindaja viitab (nagu mitmel korral edaspidigi) majandusministri ülaltoodud määrusele. Kuid selgitus on tegelikult lihtne: selline märk väljastatakse sõidukitele, mille valmistaja on ette näinud väiksema numbripaigalduse koha.

Vähendatud mõõtmetega numbrimärk.Foto: Riigi Teataja

Mis puutub ühte kuulsamasse USA päritolu sõidukisse, Harley-Davidsoni, siis tuleb sellest unistavatel ja märgifriigist inimestel varakult arvestada lisaväljaminekuga: automaatselt numbrile tähekombinatsiooni "HD" ei saa. 

"Teenindusbüroos olevad vastava kategooria registreerimismärgid väljastatakse järjest. HD-märgis on sõidukite omanike poolt üksikkorras tellitud," selgitab Sulev Vill.

Märkide margi (seesama HD või näiteks VW) või päritoluriigi (JAP) kohast väljastamist Villa sõnul ei toimu. Kui aga näiteks Jaapani autode maaletooja tahab saada oma masinatele vastavat sarja vahemikus 000JAP-999JAP, siis saab ta selle tellida. Tellitud märkide riigilõiv on aga märksa kõrgem kui tavaline. Riigilõivuseadus ütleb, et mopeedimärgi eest tuleb maksta 6, tsikli ja traktori puhul 30 ja sõiduauto puhul 62 eurot. Üksikkorras tellitud numbri (HD) riigilõiv on 470 eurot, kuid kui tellida neid järjest üle kümne (JAP001-JAP011), siis tuleb maksta iga numbri eest 135 eurot.

Kui tahad endale eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärki (TAUNO80), siis pead välja käima ei rohkem ega vähem kui 1350 raha.     

Number peab olema kombekas

Elustiili hakkas siinkohal huvitama kaks asja. Esiteks: kas eritellitud numbris peab kindlasti ka number olema. Ja teiseks: kes, mille põhjal ja kuidas otsustab tellitud numbrimärkide vastavuse seadusele, moraalile ja kõlblusele ehk kas näiteks saab mõni naljatilgast kodanik tellida numbrimärgi "ANAL69"?

Maanteeameti esindaja viitas taas majandusministri määrusele, milles muuhulgas öeldakse: eritellimusel valmistataval registreerimismärgil on suurim lubatud tähtede ja numbrite arv 9, kusjuures vähemalt üks sümbolitest peab olema number ja asuma tähe või tähtede järel.

Ehk siis rikas numbrifriigist Tauno saab enda Ferrarile (kui mahub) tellida kasvõi numbri "TAUNO1980".

Naljatilkadele tsiteerib Sulev Vill aga määruse punkti 3.

"Registreerimisnumber üksikkorras ja eritellimusel valmistataval registreerimismärgil ei tohi olla eksitav ega vastuolus heade kommetega," sedastab ta.

Üksikkorras ja eritellimusel valmistatava registreerimismärgi väljastamise võimalikkuse otsustab määruse kohaselt maanteeamet.

Kui küsida, kes ja mille alusel Eesti numbrimärgistandardid välja mõtles, miks on näiteks traktorinumbritel neli numbrit ja kaks tähte, kuid tsiklimärkidel kaks numbrit ja kaks tähte, siis viitab Sulev Vill vaid paljutsiteeritud määrusele nr 49.

TraktorFoto: Riigi Teataja

Automotospetsid paljastavad tähendusi

Automoto foorumis on juba 2004. aastal loodud teema, milles tuuakse välja taasiseseisvunud Eesti vabariigi masinate numbrimärkide täheühendite seletusi. Näiteks tuuakse seal välja, et omal ajal oli igal maakonnal ja ka pealinnal oma kindel algustäht – Tallinnas väljastati autonumbreid AAB-ATK, Põlvamaal oli tunnuseks O-täht (OAA-OAE) jne.

Automüüjatest on näiteks Toyotade vahendaja tellinud numbrimärke TOY-täheühendiga ja volkarite müüja numbreid VWA-VWX. JAP (ja SUZ) ongi olnud Japauto kasutuses. PPP ja VVV on olnud seotud politseiautodega ja ESS turvafirma masinatega. EPV on viidanud piirivalvele ja AAE julgestuspolitseile.

Üks foorumikasutaja on seoses sõidukinumbritega jaganud ka endaga juhtunud lõbusat lugu.

"Minu tsiklil on veel 90-ndate keskpaigas antud kuuenurkne number 552 AP," pajatas Väravamehaanik ."Pass on ka sinine, aga kehtiv. Tegemist oli vahepealse riikliku registreerimismärgiga, mille sain Piritalt 1994. aastal. Samad kuuekandilised numbrid anti ka haagistele. Mõni hetk hiljem hakati väljastama haagistele ja tsiklitele erinevaid numbreid. Tsiklitele ülalt alla neljakandilised ja haagistele selliseid, nagu me nüüd tunneme. Paraku on keegi mees oma sõnnikulaoturile saanud uuema neljakandilise numbri samuti kombinatsiooniga 552 AP. Ja iga kord, kui politsei tee peal minu tsikli andmeid kontrollib, jookseb neil juhe kokku. Esimese päringuga tuleb minu tsikkel ja natuke hiljem juba see laotur."

Kui sa veel ei teadnud, siis numbrimärgi järgi saad auto andmeid vaadata SIIT. Elustiil kontrollib Suurele Vennale tibatillukese ninanipsu mängimise eesmärgil sealt ühe teadaoleva arvatava kaitsepolitseiniku auto numbrimärki. Selgub, et särav masin on juba kümme aastat vana, päris võimsa 2,5-liitrise diiselmootoriga ja kindlustus ning ülevaatus kehtivad.