Jaga:     
Kodu ja Aed

Taimede talvekatted- kas ja milleks?

Katta või mitte katta – selles on küsimus. Ja ega ühest vastust polegi. Taimede talvevastupidavus sõltub nii paljudest näitajatest ja muutujatest, et mine sa võta kinni, miks taim ühel talvel ellu jäi, kuid teisel otsa sai.

Aiakujundaja Evely Karvak:
Mina ei kata midagi. Olen selleks liiga laisk aednik. Mis tahab välja minna, see läheb. Noori okaspuid olen vahel varjutanud istutamisjärgsel aastal kevadpäikese eest, aga seda ka vaid mõni üksik kord.

Calmia istikuäri omanik Jüri Annist:
Meie katame ainult oma viinapuid. Painutame taimed maha ja paneme neile peale kangaid, mida kodus parajasti leidub, nii spetsiaalset talvekatet kui ka näiteks vatitekke. Vatitekk on hea raske, vajutab taime juba ise maad ligi.
Muidugi võib viinamarju kasvatada ka õues, kuid meie eelistuseks on väga maitsvad, ühtlase kobara ja õhukese nahaga Hollandist pärit sordid ‘Boskoop Glory’ ja ‘Veroege van der Laan’, mis kasvavad kasvuhoones. Hollandi sortidena on need meie laiuskraadil külmaõrnemad ja pealegi ei tule kasvuhoonesse kaitsvat lumevaipa.
Elulõnga muldame ka talveks ja mõnele niiskusõrnale taimele, näiteks leviisiale, oleme pannud vihmavarjuks pleki- või klaasitüki peale. Ega meil rohkem polegi taimi, mida katta. Kindlasti vajaksid talvekatet õrnad roosid, kuid neid meil pole.

Viljandi aiapidaja Ruth Männik:
Minu aias kasvavad mõned külmaõrnad põõsasroosid, nagu ‘Bonica’, ‘Lava Glut’ ja ‘Westerland’, mis vajavad talveks katmist. Muldan neid sügisel kas siis aiamulla või turbaga ja panen veel kuuseoksad ka peale.
Ka roniroosi ‘Symphaty’ olen maha painutanud, konksudega maa külge kinnitanud ja kuuseokstest kleidi talle selga teinud. Tänavu jõudis see roos aga kolmemeetriseks kasvada ning vars on tal juba nii jäme, et ei teagi, kas saab enam maha painutada. Võib-olla pean tegema nii nagu naabrinaine, kes mässis oma suure roniroosi lihtsalt spetsiaalsesse pakasekangasse. Liiga paksu katet ei tohi ka taimele panna, sest roosidel kipub umbses keskkonnas tekkima roostelaiksus.
Parukapuud katsin ka: veidike turvast juure peale ja kuuseokstest telk ümber, kuid sellest hoolimata ei tulnud puule kevadel lehti. Alles pärast kasvuhoonesse kosuma viimist näitas lõpuks jälle eluvaimu.

Kõrreliste spetsialist Helle Väärsi:
Olen üle 15 aasta katsetanud väga palju erinevaid kõrrelisi ning tänaseks kasvatan vaid neid, kes meie kliimas hakkama saavad. Õrnu oma aeda enam ei too ning aiaplaane tehes ei soovita ma neid ka teistele. Mitu kuud nutsakateks kinni mässitud taimed ei kaunista aeda sugugi.
Olen katnud oma aias siiani üht taime – tääkliiliat. Sügisel olen teinud taime ümber valmis puidust jurtat meenutava karkassi. Kui tulevad käredad miinuskraadid, siis olen pannud peale spetsiaalse viltja pakasekanga ja kõige peale veel koormakile, et kangas läbi ei vettiks.
Pakasele on tääkliilia sel moel vastu pidanud, kuid eelmisel talvel meeldis see talvetelk hiirtele, kes sõid taime maatasa ära. Suvel taim küll aegamööda taastus ja kasvatas korraliku lehestiku, aga õisi pole ilmselt niipea loota. Tääkliilia õitseb alles 8.–10. aastal. Seepeale otsustasin, et enam ma taime ei kata, saagu siis, mis saab.

Aedniku nipp 1: Vana lastevann roosile peale ja kivi nurga alla, et õhk läbi käiks.

Aedniku nipp 2: Lavendlit kaitseb talvel kummuli peale pandud kartulikorv – hoiab tuult ja kogub lund.

Kas aednik võib minna metsa ja taimede katmiseks sealt kuuseoksi tuua?
Metsaseadus ütleb: “Riigimetsast ja valla- või linnametsast, samuti ka selgelt piiramata ning sisenemist keelavate märkideta erametsast võib igaüks korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve kahjustamata.”
Seega võib riigimetsast omaks tarbeks ja vähesel määral jälgi jätmata kuuseoksi varuda. Oksi võib võtta ka kasvava puu küljest, aga ainult suurte puude alumisi oksi, mida inimene maapinnalt võtma ulatab ja mis puu kasvades nagunii ära kuivavad. Kindlasti ei tohi oksi varuda uuendataval alal ega noorendikus.
Olemaks kindel, et tegutsete metsaomaniku huve kahjustamata, tuleks kindlasti metsaomanikuga või majandajaga (RMK puhul metskond) ühendust võtta ja juhiseid küsida. Suuremate koguste puhul võib metsaomanik või majandaja selle eest ka tasu küsida.

(Foto: freeimages.com)