Nipid

TERVIS | Mida teha, kui putukahammustus tekitab eluohtliku reaktsiooni? 

Toimetas Annaliisa Köss, 10. juuni 2019, 07:01
Mida teha, kui mürgine astel tekitab eluohtliku reaktsiooni?  Eric Ward / Unsplash
Putukate aktiivne tegutsemisaeg on mõistagi suvel. Kui üldjuhul ei tee väike sutsakas inimesele suurt midagi, põhjustades vaid kerget lokaalset turset, sügelust ja punetust, siis mõnel kannatanul võib mesilas- või herilasmürk vallandada ka raske allergilise seisundi. Mida teha, kui mürgine astel tekitab eluohtliku reaktsiooni? 

Kuumal ajal väheste riietega väljas viibides oleme erinevatele putukatele kerge saak. Piste võib inimene saada nii juhuslikule kehaosale, aga ka huultele või lausa suhu. Kergematel juhtudel piirdub putukahammustus lokaalse turse ja punetusega piste piirkonnas, raskemal juhul on tulemuseks kiiresti kujunev anafülaktiline šokk. 

Iseloomulikud haigusnähud on üldine nahapunetus, sügelus, kublaline lööve, suu limaskesta sügelus ja turse, neelamis- ja kõnelemisraskused, astmast või kõritursest põhjustatud hingamistakistus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, südametegevuse kiirenemine, vererõhu langusest tingitud nõrkustunne, surmahirm, teadvusetus, krambid, vahendab kliinik.ee-s dr Kaja Julge. Seisund võib muutuda kiiresti eluohtlikuks ja sel juhul päästab vaid kiire tegutsemine, mistõttu peaksid allergilised inimesed endaga pidevalt kaasas kandma esmaabiks vajalikke ravimeid.

Samal teemal

Tõhus abivahend on automaatne süstal (EpiPen), mis sisaldab adrenaliini. Jämedat pliiatsit meenutav süstal võetakse paremasse rusikasse, nii et hall kaitsekork jääb pöidla kohale. Teise käega eemaldatakse kaitsekork, nõelapoolne musta värvi ots surutakse tugevasti vastu reie väliskülge ning toimub automaatne süstimine läbi riiete, kirjeldab doktor.

Lisaks adrenaliinile on abi antihistamiinikumitabletist ning prednisolooni või mõne teise hormoonipreparaadi manustamisest. Et esialgsele seisundi paranemisele võib 6–8 tunni pärast järgneda teine eluohtlik allergilise reaktsiooni staadium, tuleb patsient edasiseks jälgimiseks ja raviks kindlasti meditsiiniasutusse toimetada. Erinevalt nõgestõvest ja Quincke ödeemist on anafülaksial mingi kindel põhjus, millega kokkupuudet on väga tähtis edaspidi vältida, kirjutab dr Julge.

Allikas: kliinik.ee

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee