Jaga:     
Kodu ja Aed

Murulauk - maitsetaim, ilutaim, ravimtaim

Murulauk on enam kui 200 liiki hõlmava lauguperekonna kõige väiksem liige. Kuidas seda talvel kasvatada ja millised hüved on murulaugul tervisele?

Päritolu
Murulaugu täpse päritolumaa kohta andmed puuduvad, kuid niihästi Hiinas kui ka Euroopas on leitud märke selle taime kasutamisest rahvameditsiinis juba tuhandete aastate eest. Toiduks hakati murulauku laiemalt tarvitama alles keskajal ning siis sai alguse ka murulaugu kasvatamine, varem oli lepitud loodusest korjatuga.
Tänapäeval on murulauk maitseköögiviljana väga populaarne. Üks ürtidele pühendatud veebileht pakub  lisaks muule teabele murulaugu kohta ka taime nimed 49 keeles, teiste hulgas ka malai, araabia, bengali, hiina ja islandi keeles. Eestis kasvab murulauk metsikult Põhja- ja Lääne-Eesti rannaniitudel, aedades kasvatatakse teda nii maitseköögiviljana kui ka iluaia ääristus- või raamtaimena.

Omadused ja kasutamine
Toiduks pruugitakse murulaugu maapealset osa ehk peeneid torujaid lehti. Need on nii tali- kui suvibula omadest mahedama maitsega ning sisaldavad ka märksa enam kuivainet, B-grupi vitamiine ja C-vitamiini. Mikrotoitainetest peaks rõhutama üllatavalt suurt rauasisaldust. Murulauk mõjub muuhulgas söögiisu tõstvalt ning seedimist ja vereloomet soodustavalt.
Kõige maitsvamad ja õrnemad on noored, umbes 15 cm pikkused varred, vanemad muutuvad paratamatult tuimemaks ja kõvemaks. Kvaliteetsed murulauguvarred on karged ja erksa tumerohelise värvusega. Külmkapis toidukilesse pakitud murulaugu maitseomadused säilivad paar-kolm päeva, pikemaks säilitamiseks võib varred peenestada ja väikeste portsjonitena külmutada.
Murulaugu maitset rõhutavad eriti tugevalt hapukoor ja või. Hästi täiendab murulauk ka kodujuustu, kohupiima, jogurtit ja munaroogi. Suhteliselt mahedamaitselisena sobib murulauk peaaegu kõikide salatide maitsestamiseks ja muidugi ka kaunistamiseks. Kuumroogadele, kui vähegi võimalik, tuleks murulauk lisada alles serveerimisel. Nimelt hävitab kuumutamine suure osa peidetud väärtustest ja nõrgendab mõnevõrra ka maitset, roheliste täpikeste atraktiivsus säilib siiski suurepäraselt.

Murulauk koduaias...
Murulauk on väga hea meetaim, meelitades aeda rohkesti mesilasi. Ka on ta suurepärase kahjuritevastase toimega, peletades maakirpe ja täisid. Murulaugu juuresolek aitab tõrjuda niisuguseid taimehaigusi nagu jahukaste ja sõstrarooste.
Murulauk pole nõudlik ja edeneb igasugusel aiamullal, võimaluse korral eelistab aga vähehappelist ja kerget liivsavimulda. On tundlik kõrge pinnasevee suhtes ega kasva hästi seisva veega aladel. Armastab päikesepaistet, kuid rahuldub ka poolvarjuga. Taim on täiesti pakase- ja talvekindel.
Saaki saab peenras kasvavalt murulaugult ainult nädal hiljem kui talisibulalt – seega varakevadel, kui C-vitamiini puudus on eriti tuntav. Varred tuleks maha lõigata noa või kääridega umbes 2–3 cm kõrguselt maapinnast. Mida sagedamini taime pügada, seda õrnem ja maitsvam on saak. Unustatud puhmad putkuvad kiiresti ja ehivad end dekoratiivsete õitega. Seepärast tuleb aedviljana kasvatatavaid taimi regulaarselt pügada, isegi kui otsene kasutamisvajadus puudub.
Murulauku paljundatakse koduaias põhiliselt 3–4-aastaste puhmikute jagamisega, milleks on parim aeg varakevadel. Samale kasvukohale võib murulauk jääda 4–5 aastaks, hiljem hakkab saak vähenema ja putkumine kiirenema.

…ja aknalaual
Talvel saab murulauku üsna lihtsalt toas aknalaual ajatada. Kõige paremini sobivad selleks kaheaastased puhmikud, mis tuleks sügisel aegsasti potti istutada ning looduslike tingimuste matkimiseks lasta enne tuppatoomist läbi külmuda.
Poest ostetud murulaugutaime ümbert eemaldage plastpott kääride abil. Kärpige kindlasti nii varsi kui ka juuri. Pange savipoti põhja kiht jämedat kruusa, sellele liivasegust mulda. Asetage taim potti, täitke vaba ruum mullaga; tihendage pinnast rohke korduva kastmisega. Lisage kokkuvajunud mullale uut ja kastke jälle. Järgmine kord kastke alles siis, kui muld on paari sentimeetri sügavuselt läbi kuivanud. Laske ümberistutatud taimi varjulises kohas paar nädalat kohaneda ja juurduda.

Legende ja uskumusi
Vanad roomlased uskusid, et murulauk leevendab päikesepõletust ja kurguvalu, ka pruugiti seda liigse vedeliku väljutamiseks ja vererõhu alandamiseks. Mustlased kasutasid murulauku abivahendina tuleviku ennustamisel, ümber maja riputatud kuivatatud murulaugukimpudelt aga loodeti kaitset niihästi haiguste kui ka kurjade vaimude vastu.

Riisi-murulaugumuffinid
0,5 dl riisi
1,5 dl vett
4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl suhkrut
0,5 tl soola
0,25 tl sidrunpipart
100 g murulauguga toorjuustu
1 muna
2 dl piima
1 sl õli
suur peotäis murulauku

Keeda riis pehmeks, nõruta ja jahuta; muidugi võid kasutada ka eelmisel päeval keedetud riisi. Sega ühes kausis kuivained, teises kausis mikserda kokku toasoe toorjuust ja muna. Lisa piim ja õli, seejärel aga jahtunud riis ning peenestatud murulauk. Kalla segu teise kaussi jahusegu peale, tõsta lusikaga alt ülespoole segamini. Jaga tainas muffinipanni pabervormidega vooderdatud pesadesse, täites need 2/3 kõrguseni. Küpseta 220° juures 20–22 minutit. Võta muffinid kohe vormidest välja ja pane restile, serveeri kas kuumalt või jahtunult.

Murulauguga toorjuust
1 kg vedelat maitsestamata jogurtit
1 dl peenestatud murulauku
2 sl heamaitselist õli
soovi korral veidi soola ja
purustatud musta pipart

Hoia jogurtit paksupõhjalises keedunõus nõrgal kuumusel ja segamata, kuni see muutub tükiliseks ja vadak hakkab eralduma. Kalla see keedunõust kahekordse niiske marliga vooderdatud sõelale, lase jahedas kohas nõrguda kuni soovitud paksuseni ehk 3–6 tundi. Kummuta juustumass kaussi, lisa segades veidi head õli, peenestatud murulauk ning soovi korral ka soola ja pipart. Säilib külmkapis kaanega karbis 7–10 päeva. NB! Vadak kasuta söögisoodaga pannkoogitaina vedelikuks.

(Foto: freeimages.com)