Jaga:     
Kodu ja Aed

Veebruar - taimede varjutamise aeg

Et kevadel aed ikka särav ja terve oleks, tuleb hoolsalt ilmaprognoosidel silma peal hoida. Kellel varjutuskangaste laotamine veel tegemata, võiks selle töö ette võtta.

Miks on vaja varjutada?
Kui maapind on külmunud ja lumi veel lisaks päikesepaisteliste ilmadega sädeleb, siis võimendab see varakevadisest eredast päikesevalgusest tulenevat kiirgust. Taime maapealsed osad, eriti igihaljaste taimede lehed ja okkad soojenevad ning niiskus hakkab nende pinnalt auruma. Et aga juured veel külmunud pinnases magavad ning ei suuda nende kaudu vajaminevat vett maapinnast omastada,  jääb taim kergesti “kuivale” – lehed  ja okkad lihtsalt kõrbevad ära.  Halvematel juhtudel võivad taimed hukkuda või neile jäävad mitmeteks aastateks näotud pruunid laigud. Just selliste kahjustuste eest on vaja mõningaid taimi varjutada

  • Ereda kevadpäikese eest vajavad kaitset:
  • Kõik okaspuud ja elupuuhekid esimesel paaril kasvuaastal
  • Väga külma, pika ja lumevaese talve puhul ka vanemad okaspuud ning elupuuhekid
  • Kanada kuuse sordid jt kääbuskasvulised okaspuud
  • Kadakad, sh roomavad kadakad
  • Jugapuud
  • Ebaküpressid
  • Igihaljad rododendronid
  • Pukspuud
  • Mahooniad
  • Iileksid
  • Igihaljad püsikud nagu kivirikud, ibeerised ja liivateed ning kõrrelistest tarnad
  • Marjapõõsastest pohlad
  • Viljapuude tüved lõhede tekkimise vältimiseks

Varjutamiseks kasutatavad materjalid
Varjutuskangad
Varjutuskangaid on saadaval erinevas tihedusastmes, kaitsega 30% - 75%. Õhemaid varjutuskangaid on soovitav panna kahekordselt. Kindel ja küllaldane kangatihedus algab 50% kaitsega kangast. Kõige parem on kangast paigaldada raamile. Siis ei puutu taim kaitsekangaga kokku, ka kogub varjutuskangas paremini lund ning ilma raamita võib suur lumehulk taimede oksi murda. Raske lumi tuleks taimedelt maha soputada, see töö tuleb kindlasti kohe peale suuremaid sadusid ette võtta.
Varjutuskangad lasevad läbi küllaldaselt õhku ja hoiavad niiviisi taimede umber madalamat temperatuuri. See omakoda takistab igihaljastelt lehtedelt ja okastest vee aurumist. Samuti lükkub nii edasi taime kasvuperioodi algus ajani, kuni maa on juba piisavalt sulanud ning juured suudavad pinnasest vett kätte saada. Varjutuskangad võib taimedelt eemaldada alles siis, kui maapind on sulanud, soovitavalt valida selleks pilvine ilm.

Juuteriie
Heledamat hõredat juuteriiet saab kasutada nagu varjutuskangastki, juuteriide ribadega on mugav kaitsta ka puutüvesid.

Kuuseoksad
Kuuseoksad (ka männioksad) on lihtne ja odav viis madalakasvuliste okaspuude ja igihaljaste püsikute kaitsmiseks. Samuti võib kuuseoksi siduda puutüvede umber külmalõhede tekke ja näriliste rünnaku vältimiseks.

Tüvevalgendi
Erinevad tüvekaitsed kaitsevad viljapuude koori külmalõhede tekkimise eest. Tüvede valgendamist tuleb hooaja jooksul korrata juhul, kui vihm on valgendi maha pesnud. Tüvesid saab valgendada, kui õhusoojus on 0-kraadi piires.

Muud tüvekaitsed
Spiraalsed plastist või võrgust tüvekaitsed, pilliroo või pajumatid kaitsevad puutuvesid lisaks ka näriliste rünnakute eest. Niiskust hoidvad kaitsematerjalid tuleb soojade ilmade saabudes tüvede ümbert eemaldada.

Lumi
Parema puudusel võib madalakasvuliste taimede kahjustusi ära hoida ka pehme lume tagasikuhjamine taimedele. Kuid ettevaatust – lumi siiski kiirgab valgust ka sissepoole ning etem on ikkagi kasutada mõnda muud kattematerjali kohe kui selleks võimalus avaneb.

NB!
Ära kasuta varjutamiseks katteloori, pakasekaitsekangast ega kilesid. Nende all tekib hoopis kasvuhoone-efekt. Taimede kõik maapealsed osad soojenevad päeval kiiresti kuid juured on veel külmunud ja ei suuda taime  toita. Selle tulemusel taimed hukkuvad.

Lumelt madalalt tagasipeegelduv kiirgus võib kahjustada ka muidu täisvarjus kasvavaid taimi.

Varjuta ka puude all kasvavaid taimi, sest lehtpuude raagus võrad ei kaitse päikesekiirguse eest piisavalt.

Paljud okaspuud vahetavad talvel pisut oma värvi muutudes olenevalt sordist või liigist pisut pruunikamaks või kollakamaks. Selline välimus ei tähenda veel, et taim on saanud kahjustada. Kevade edenedes taastub ka taime loomulik värv.

Olenevalt aastast ja ilmastikust võib kahjustustuste tõeline ulatus välja tulla alles juunikuus. 

(Foto: Matton Estonia)