Atmosfääri blogi

BLOGI | Kuidas kasutuna seisvale mööblitükile uus elu anda 

Atmosfaar.ee , 4. märts 2019, 16:00
 Foto: atmosfaar.ee
Blogi Atmosfäär jätakb kriidivärvide lainel, tutvustades seekord õpetust, kuidas värske värvi abil puhuda seisma jäänud mööblile elu sisse. 

Eesti Vabariigi aastapäeval ja äsja möödunud vastlapäeval oli eriti tore teha tööd Eestis toodetud Maalermeistri mööblivärviga Ulla, mis on täiesti looduslike koostisosadega. Värv sisaldab suures osas kriiti, mistõttu sobib ta meie kriidivärvide eksperimenti valatult. Seda müüakse näiteks Hea Maja poes.

Ese, mida otsustasime korda teha nende värvidega, nägi alguses pisut kentsakas välja. Tegu oli lillealusega, mida varem kattis pooleldi plastikust kausi-laadne alus. Kuna see oli kadunud või katki läinud, tundus, et mööbliese on kaotanud oma väärtuse. Me otsustasime teha sellest aga mitmeotstarbelise pink-laua, kattes enamuse puuduvast pinnast puidust laudadega. 

Kuidas kasutada hööveldatud laudu mööbliesemel?

Meil oli ühest vanast projektist alles jäänud hööveldatud laudu, mida lõikasime vajalikku mõõtu. Hööveldatud laudu ei saa aga kasutada enne lisatööd tegemata – puidu pind ning laudade teravad servad tuleb üle lihvida. Kuna tegu on töötlemata puiduga, tuleks pärast seda märja lapiga kõik pinnad üle käia ning kui kõik on uuesti kuivanud, tuleks uuesti teha lihvimine. Me kutsume seda protsessi lihtsustatult märg-lihvimiseks, mis võib aga ajada segadusse, sest märjalt lihvimist tegelikult ei toimu. Nimelt pärast puidu niisutamist, tõusevad puidu seest püsti pisikesed kiud, mis teevad äsja lihvitud ja sileda pinna uuesti karvaseks. See ongi põhjus, miks pärast puidu niisutamist, tuleb uuesti seda lihvida. Võib tekkida küsimus, et miks seda puitu üldse niisutada siis? Tänapäeval kasutatakse palju vee baasil värve ning see tähendab, et värvid sisaldavad juba ise ka vett. Värvides puitu veebaasil tootega, tõstab ka see kiud üles. Õrna lihvi kahe värvikihil saab teha ikka ja see mõjub väga hästi, kuid pärast värvimist üldiselt ei taha enam väga tugevalt (või üldse mitte) lihvida. 

 Foto: atmosfaar.ee
 Foto: atmosfaar.ee

Maalermeistri värvide omapära on selles, et see on alguses pulbrilisel kujul. Pulber tuleb sooja veega kokku segada, mis tegelikult ei ole üldse keeruline. Ma ei plaaninud kasutada tervet purgitäit värvi koheselt, mistõttu tõstsin paar lusikatäit pulbrit teise topsi. Vett lisasin väga vähese haaval, segades iga kord, enne uue veeportsjoni lisamist. See väldib tükkide tekkimist. Kuigi ma otseselt ei mõõtnud veekogust ära, siis usun, et suhe jäi pulbriga suhtesse 1:1. Ma üritasin vaadata, et lõplik segu jääks umbes 10% hapukoore paksune. Võib teha paksemat ja võib teha vedelamat, olenevalt soovist, kas tahta, et aluspind jääks värvi alt välja kumama või ei. Pakendil on kirjas, et peale segamist tuleks oodata 1,5 h. Ma proovisin mõlemat pidi – ühe portsjoniga hakkasin kohe värvima, teise portsjoni puhul ootasin korralikult 1,5 h. Toimis mõlemat pidi, kuid ma ikka soovitan soovitustest kinni hoida, et kindlustada parim tulemus. Isegi, kui lõpuks ikkagi mõned tükid jäävad värvi sisse, siis ei ole sellest tegelikult midagi. Pintsliga võõbates saab need enamasti laiali ajada. Aga kuna mulle selline vana efekt meeldib, siis tegelikult need täpid ja tükid ja ebatäiused just teevadki eseme väga omapäraseks! 

 Foto: atmosfaar.ee

 Foto: atmosfaar.ee

Värvimise protsess oli lihtne ja tulemus jäi imeilus mündikarva! Esimene kiht värvi andis justkui õrnalt peitsitud ilme – puidusüü paistis alt läbi. Läbikumavust oli eriti lihtne ise reguleerida pärast kuivamist õrnalt vahelihvi tehes. Teise kihi puhul tundus, et see värv kattis puidu peaaegu üleni (kahe kihi vahel oota 24h), kuid kui peale kuivamist veel üks imeõrn lihv sai tehtud, tuli puitu taaskord pisut nähtavale. 

 Foto: atmosfaar.ee
 Foto: atmosfaar.ee

Tegin alguses ka proovi, et kuidas see värv jääb vanale karestatud nõukaaegsele polüesterlakiga kaetud plaadile. Pakendil ei ole kirjas, et see võiks toimida, kuid ma olen katsetamise faasis ning tahtsin ise järgi proovida. Algul ei tundunudki tulemus nii hull. Oodates aga 24h, tahtsin sellelt õrnalt niiske lapiga tolmu pühkida. Kurvastusega pidin tõdema, et värv selle peale ilma suurema pingutuseta maha tuli. Kuigi ma katsetan kindlasti veel eksperimendi lõpus, tundub siiski, et Maalermeistri värv Ulla ei ole mõeldud varem viimistletud pinnale. Seetõttu pesin värvi maha ning kasutasin hoopis juba varem katsetatud Autentico valget kriidivärvi.

 Foto: atmosfaar.ee

Unustada ei tohi, et nii nagu paljusid teisi kriidivärve, tuleb ka antud kriidivärv kindlasti katta vahaga. Maalermeister ise on soovitanud karnauba vesivaha, kuid kuna mul oli varasemalt ühte Autentico vaha suuremas koguses alles jäänud, kasutasin hoopis seda. Vahatamine teeb värvi pisut intensiivsemaks ja kaunilt samet-siidjaks. Vahatamisel kasuta siis mikrofiiber lappi ning hõõru ringjate liigutustega, et vaha igasse väiksemassegi prakku jõuaks. Veel parem, kui vaha kihte panna suisa mitu, kuid vahepeal ikka oota, et eelmine kiht ära kuivaks.

 Foto: atmosfaar.ee

Kummalisest-veidrast ja praktiliselt mittetoimivast mööblitükist sai lõpuks üks kena mitmeotstarbeline ese! Nimeks panime talle "Kriimud silmad" ennekõike selle rohelise värvi tõttu, mis meenutab kassi silmi heleda päikese käes. Ka puidust lauad sellel esemel on kriimused, kulunud ja veidi rustikaalsed. Kasutada saab seda esikupingina, diivanilauana, lillede alusena, abilauana, lastetoas istumisalusena, ruumijagajana jne. Seega sai üks kasutu ese endale peale uuenduskuuri ka nö Kriimsilma 9 uut ametit.

 Foto: atmosfaar.ee

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee