Jaga:     
Nipid

Mis on valgusravi?

Juba algabki aasta kõige pimedam aeg, mil vahel ei näe päikest mitu päeva. Pole siis ime, kui peale kipub valguseigatsus või hullemal juhul põhjamaine kaamos. Seda leevendavad teraapilised valguslambid. Uurime, kas ja kuidas need töötavad.

Nipiraamatu tegevtoimetaja Reeli Maasikamäe (34) on pikalt huvi tundnud koduse valgusteraapia vastu. «Soetasin oma esimese valguslambi kümme aastat tagasi. Oli pime detsembrikuu ja tootekirjeldus lubas ärksamat olekut. Samuti oli see toode kodukasutuse jaoks sel ajal uus ja moodne, nii et kutsus katsetama. Eriti meeldis mulle lambivalguses istudes muusikat kuulata – see tegi tuju eriti heaks ja andis ülevoolava energialaengu,» räägib naine oma esimesest lambikogemusest.

Mõni aasta tagasi proovis ta ka Valkee kõrvaklappe meenutavaid lampe, mis suunasid valgust sisekõrva. Kui valgusteraapial on ka meditsiiniline tõestus, siis valguskõrvaklappidel seda pole. Sellegipoolest on neilgi enesetunnet parandav toime.

Reelil pole pimeda ajaga seotud tervise- või meeleolumuresid kunagi olnud, kuid ta on sellegipoolest alati talvel otsinud alternatiivi päikesele. «Aastaid tagasi käisin sel põhjusel ka solaariumis, et tunda sooja valgust,» ütleb naine. Ta leiab, et igal juhul on hea katsetada talvise energiavaeguse peletamiseks paremaid meetodeid kui pidev musta kohvi või tee joomine.

Päevavalguslambi valgusintensiivsuseks lubatakse 10 000 luksi, mis on kordades rohkem, kui seda pakub üks sombune päev. Kuna lambi valgus on nii tugev, ei pea selle juures tervet päeva veetma. Beureri lambi kasutusjuhend ütleb, et olles sellest kuni 20 cm kaugusel, piisab 10–20 minutist, et keha hakkaks tootma õnnehormooni serotoniini.

Reeli päevakavas leidis lamp sobiva koha hommikutoimetusi tehes. Üldiselt ongi soovitatav seda kasutada pigem hommikupoolikul, et peatada organismis unehormooni melatoniini tootmine ja anda valgusega märku, et päev on alanud.

Nii klõpsaski Reeli kell kuus lambi käima ja asus köögis askeldama ning arvutiga tööd tegema. Paaril hommikul leidis ta juba varem ärganud elukaaslase köögis valguslampi nautimas. «Lamp toimis hommikuse äratajana hästi. Sättisin selle köögis enda lähedusse, kus sellest pidevalt mööda kõndisin. Klõpsasin selle kinni kümne ajal, kui kodust lahkusin. Päeval arvutiga töötades panin lambi tavaliselt endast kuhugi külje peale või veidi õla taha,» räägib tegevtoimetaja. «Sombustel hallidel päevadel tundsin katuseakendega kontoris, et lamp virgutab ja teeb mõtted hästi selgeks. Nägin seda toimivat ka töökaaslastel!»

Kas asendab päikest?

Lisaenergia ja hea õhtuse une saamiseks piisab nädalasest valguslambikuurist. Hea enesetunne peaks tänu sellele kestma aga veel kaua. Reeli proovis lampi ühe nädala jooksul ja kinnitab lubatud toimet. «Mul pole küll tavaliseltki unega probleeme, aga lambi katsetamise perioodil olin päeval erksam ja magasin öösiti tõesti sügavamalt!»

Kuigi teinekord tekkis õhtulgi kiusatus lampi kasutada, et kodus lisavalgust saada, tundus see siis pigem ärritav. Ka Reeli lapsed palusid selle õhtul kinni panna, samas mõnulesid hommikul enne kooliminekut selle ees nemadki.

Reeli leiab, et päevavalguslamp on tore asi, mida aeg-ajalt kasutada. Talle meeldisid ka mudeli väikesed mõõtmed ja kerge kaal, sest tänu sellele oli seadet lihtne ühest toast teise viia ja ka tööpäevaks kontorisse kaasa võtta.

Kui tema vanem lamp kiirgab soojemat valgust ja tekitab tunde, nagu oleks päike toas, siis proovitud lambiga seda ei tekkinud. Valgus on küll hästi ere, kuid sinaka alatooniga. Pigem oli parem sättida aparaat veidi enda küljele, sest näkku suunatuna oli valgus liiga tugev. Kindlasti andis lamp soovitud tulemuse ja Reeli kasutaks seda ka edaspidi.

Kuidas Beureri valguslamp töötab?
Lamp tuleb panna ühtlasele pinnale ja sisse lülitada.

Kõige efektiivsem on lamp, kui see on kasutajast 10–20 cm kaugusel. Lambi ees võib teha kõike: lugeda, kirjutada, arvutiga tööd teha, süüa jne.

Aeg-ajalt tuleks põgusalt vaadata ka otse lambi sisse, sest signaal eredast valgusest jõuab kõige kiiremini ajju silmade kaudu. Kogu aeg lambi sisse aga vaadata ei tohiks, sest see koormab silmi.

Lampi võib kasutada nii sageli, kui soovitakse, kuid pigem päeva esimesel poolel. Kõige efektiivsem on teraapia, kui teha seda seitsmel järjestikusel päeval kella kuue ja kaheksa vahel hommikul. Alustada võiks lühikeste perioodidega ja pikendada lambi päevast kasutusaega kahele järjestikusele tunnile.

Mis on talvekaamos ehk sesoonne depressioon?

Talvekaamos on levinud piirkondades, kus talvel on päevad lühikesed ja päikesevalgust vähe.

Peamised kaamose tundemärgid on:
suurem unevajadus,
pidev energiapuudus,

suur söögiisu, eriti magusahimu,

ärrituvus,
pidev pingetunne,
madal seksuaalhuvi,

meeleheide,
vastuvõtlikkus nakkushaigustele.

Talvemasenduse riskigruppi kuuluvad naised vanuses 20–40 aastat.

Mis on valgusravi?

Valgusravi saab teha mitmes Eesti spaas. Millega täpselt tegemist, räägib Tallinn Viimsi SPA peaarst Katrin Traat.

Eelkõige kasutatakse SAD-valgusravi talvemasenduse ehk kaamose ennetamiseks ja leevendamiseks. Kõige enam vajatakse seda teraapiat just hilissügisel ja talvel. Kevadel päevade pikenedes saab vajaliku valguse juba looduselt.

Peale unisuse ja talvemasenduse aitab see kaasa immuunsüsteemi normaalsele funktsioneerimisele, tõstes nii organismi kaitsevõimet haigustele. Abi saavad ka need, kellel on pikast reisist tingitud ajavahe sündroomi tõttu unetus.

Valgusravikuuri on soovitatav teha ühe kuni kolme nädala jooksul igapäevaste seanssidena, mis peaksid toimuma hommikupoolikul.

Valgusteraapia sobib üldiselt kõigile. Sellest peaksid loobuma vaid need, kellel on äge silmahaigus.

(Foto: Pixabay.com)