Tehnika

TALVISE AUTOSÕIDU ABC: mis on must jää, kuidas see tekib ja kuidas seda ära tunda? (2)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 5. detsember 2017, 09:10
Foto: Accelerista
Must jää ehk läbipaistev jää on ohtlik ilmastikunähtus, mis statistika andmetel põhjustab sõidukitega neli korda rohkem õnnetusi kui märg teekate ning kaks korda rohkem kui lumised teed. Matti õhukest jääkirmet on liiklejal raske märgata, enamasti saab ta olukorrast teadlikuks läbi oma negatiivse kogemuse. Ja siis võib olla juba hilja.

Ohtlik jääkirme tekib tavaliselt nullilähedaste temperatuuride juures ning temperatuuri järsul langemisel. Oht musta jää tekkeks on siis, kui udu, hall või vihm langeb teepinnale, mille temperatuur on alla nulli. Eestis esineb musta jääd sügisest kevadeni, harvem ka öökülmadega suvel. Eriti tähelepanelik tuleks olla kõrvalteedel.

Autojuht ei pruugi ohtlikust olukorrast teadlik olla, sest matt jääkiht ei peegeldu teekattelt vastu ning ka auto termomeeter, mis mõõdab õhutemperatuuri maast kõrgemalt, teepinna miinuskraade ei näita. Tänapäevastel autodel on termomeeter häälestatud andma alarmi ja juhti hoiatama, kui õhutemperatuur on +3 kraadi Celsiust ja alla selle.

Sellele vaatamata tuleb must jää liiklejale enamasti ebameeldiva üllatusena, läbi oma kogemuse. Autoga sõites tekivad ohtlikud olukorrad pidurdamisel ja järskudel manöövritel, jalakäijal aga võtab nähtamatu jääkirme ootamatult jalad alt.  Mingil määral on ohuolukordi võimalik ennetada.

Kuidas musta jääd ära tunda?

Samal teemal

* Must jää võib tekkida paiguti, aga võib kiire temperatuurilanguse korral sileda ja niiske teekatte muuta ühtlaseks liuväljaks. Enne autoga sõitma minemist heida pilk peale ilmateatele.

* Must jää on nähtamatu, aga sellele võivad viidata tee kõrval lompides kerge kirmega kaetud vesi ning õrn sära (päikese käes, autotulede valgusvihus) teekattel ja teepervedel. Ka härmatis on selge vihje libedusele. Kui õhus on paks udu ning kraad näitab „pluss nulli”, on üsna kindel, et must jää on kohal.

* Kõige tõenäolisemalt võib must jää katta metsavahelisi teelõike ja kõrvalteid, kohti, kus niiskusel on võimalik pidama jääda ja jahedale teepinnale langeda. Põhimaanteid töödeldakse spetsiaalsete vahenditega, neil sõites ei pruugi meeldegi tulla, et suurelt teelt maha keerates varitseb must oht.

* Musta jää puhul liigub auto mööda teed vaiksemalt, sest rehvide haakumine teepinnaga on väiksem. Tundub, nagu auto ujub või hõljub teel.

Selle kummalise tundmuse korral vähenda ettevaatlikult sõidukiirust, pidurda „pumbates” ja õrnalt, peata auto esimesel võimalusel turvaliselt tee ääres, pane selga helkurvest ning kontrolli olukorda, astudes asfaldil paar sammu.

* Kõrvalteel võid musta jää olemasolu testida ka nii: kui ees on pikk sirge ning läheduses pole teisi sõidukeid, aeglusta ning seejärel pidurda tavapärasest järsemalt.

Kui tunned, et auto hakkab „käest ära kiskuma” (külglibisemine) või rakenduvad tööle juhiabid (elektrooniline stabiilsuskontroll), võta edaspidi tarvitusele kõik meetmed, et turvaliselt sihtkohta jõuda.

Mida ütlevad füüsikaseadused, millised on õiged sõiduvõtted musta jääga ning milline on must jää keskkonnateadlase pilgu läbi, seda loe edasi Acceleristast.