Tarbija

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada! 

Haigekassa, 22. veebruar 2018, 17:59
Eestis on inimese papilloomiviiruse vastased vaktsiinid olnud kasutusel 2006. aastast alates ja läinud aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Foto: Vida Press
Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigeaegselt avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav.

Emakakaelavähi vorme on mitu, vähieelne seisund võib kesta 10–15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme, ning seetõttu tuleks lasta end regulaarselt kontrollida.

Üheks võimaluseks seda teha on osaleda emakakaelavähi sõeluuringus. Sõeluuring on ennetav uuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, kaebusteta ja sümptomiteta naistele emakakaelavähi varajaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 aastat iga viie aasta järel. Tänavu on oodatud naised, kes on sündinud aastal 1963, 1968, 1973, 1978, 1983 ja 1988. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega ohustatud võivad olla kõik ning haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad eri uuringute andmetel 85–100 protsenti emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas.

HPV-ga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid. Näiteks mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline käia regulaarselt kontrollis naistearsti või ämmaemanda juures, kus tehakse PAP-test. Testi tegemine on valutu ja kuulub tavapärase günekoloogilise läbivaatuse juurde. Eriti tähtis on korrapärane PAP-testi tegemine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaelavähi rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilisel läbivaatusel lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetatavad regulaarse kontrollis käimisega.

Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota

Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naise rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu tuleks riigiportaalis eesti.ee kontrollida selle õigsust. Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine e-kutse E-Tervise patsiendiportaalist aadressil digilugu.ee. Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning end kontrollima minna. Ära lükka arsti juurde minemist edasi! Järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.

Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset

Uuringul osalemiseks ei pea samas kutset ootama jääma. Kui naine on tänavuse aastakäigu kutsutute hulgas, siis võib ta vastuvõtu aja ka kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse tema sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule peab kaasa võtma oma ID-kaardi.

Kui naine registreerib end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.

Vaktsineerimine HPV vastu

Sellest aastast hakkas riik rahastama tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80 protsenti inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018.–2019. aastal kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele 12–14-aastased tütarlapsed.

HPV vastu tuleb vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis, seda teeb kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

Tasub teada

Eestis on inimese papilloomiviiruse vastased vaktsiinid olnud kasutusel 2006. aastast.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik need kõrvaltoimed möödusid kiiresti.

Tasub teada, et HPV-vastane vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineeritud tütarlastel kasvab loomulik vastupanuvõime vähile ning see on parim viis neid kaitsta.

HPV-vastane vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist peab hoidma ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt!

Ole terviseteadlik ning enneta haigusi varakult! Lisainfot uuri www.haigekassa.ee.

Emakakaelavähi sõeluuringule saab registreerida telefoni teel

Lääne-Tallinna keskhaigla tel 626 1314

Ida-Tallinna keskhaigla tel 666 1900

Põhja-Eesti regionaalhaigla tel 617 1049

Fertilitas (Viimsi, Tallinn) tel 605 9600, 605 9601

Medicum (Lasnamäe, Tallinn) tel 6050 601

Dr Parve Naistearstid (OÜ Arvenos) Tallinnas tel 640 5506

Tartu ülikooli kliinikum tel 731 9100

Jõgeva haigla tel 776 6220

Viljandi haigla tel 434 3001

Põlva haigla tel 799 9199, 799 9198, Räpinas 799 9243

Valga haigla tel 766 5100

Lõuna-Eesti haigla tel 786 8466 (polikliinik, kl 9–14); 786 8542 (haigla, kl 9–15), 786 8569

Pärnu haigla tel 447 3300, 447 3511

Rapla maakonnahaigla tel 489 0738, Märjamaal 482 1495

Kuressaare haigla tel 452 0129

Hiiumaa haigla tel 463 2085

Läänemaa haigla tel 472 5800