Nipid

Lugu ilmus esimest korda Õhtulehes 16.03.2018.

Tööturul nähtavaks video-CVga? Tõeline väljakutse keskealisele tööotsijale (4)

Kaire Kenk , 27. november 2019, 05:01
Video-CV on lühike videosalvestus, mis annab potentsiaalsele tööandjale ülevaate kandidaadi peamistest oskustest ja kogemustest. Foto: Matthew Hamilton / Unsplash
„Uus ja üha enam populaarsust koguv võimalus – teha video-CV – aitab eriti hästi sõelale jääda just keskealistel,“ ütleb Töötukassa karjäärinõustaja Kristel Ainsalu.   

Hinnatud töökohale võib kandideerida mitusada inimest ja uuringud kinnitavad, et personalitöötaja kulutab ühe avalduse läbivaatamiseks umbes viis kuni seitse sekundit. 

Samal teemal

„Eriti ebavõrdses seisus on sel juhul kesk- ja vanemaealised, sest nende CV-d jäävad pahatihti kõrvale juba sellepärast, et seal on nii palju numbriridu. Infograafilises CV-s läheb tähelepanu aga muule, sestap sobibki video-CV eriti hästi just keskealistele,“ tõdeb Ainsalu. Muidugi nõuab video tegemine tema sõnul head esinemisoskust. „Selleks, et veenvalt mõjuda, peab ikka vaeva nägema, aga tulemus võib olla seda väärt.“   

Ühe suurfirma sekretäriks kandideeris üle 150 inimese. Pärast seda, kui kandidaatidel paluti saata ka video-CV, jäi soovijatest alles vaid kolmandik. „Neil oli suurem motivatsioon tööle saada ja kui kaamera ees endast rääkimine tunduski hirmutav, olid nad siiski valmis uuega kaasa minema,“ muutus olukord Ainsalu sõnul palju lihtsamaks.  

Traditsioonilist elulookirjeldust ei asenda  

„Video-CV traditsioonilist elulookirjeldust Eestis veel ei asenda. Enamasti pole see faktipõhine videotekst, vaid pigem video-tööintervjuu või lühike enesetutvustus,“ märgib Persoonibrändi Agentuuri tegevjuht Liisi Toom.

„Esimene kord „kuvariga rääkida“ oli harjumatu ja tekkis päris tugev stressimoment,“ mäletab Tagurpidi Maja tegevjuht Triin Lõhmus, kes polnud varem ka Skype'is intervjuud teinud ega videokoosolekul osalenud. „Tehniliselt toimis kõik hästi, kuid emotsionaalselt oli see päris hirmus. Õnneks osale küsimustest sai vastata mitu korda, aga venekeelsele küsimusele oli antud ainult üks katse, pidin kohe reageerima ja rääkima vene keeles,“ räägib Triin. Neil, kes peavad esimest korda elus hakkama „kuvariga rääkima“, soovitab ta enne seda kas või sõbrale Skype'i kõne teha. „See annab hea arusaama, kuidas videointervjuul küsimustele vastamine käib – salvestamise ajal näed sa vaid iseennast.”  

VANAD HARJUMUSED PEA PEALE: „Esimene kord „kuvariga rääkida“ oli harjumatu ja tekkis päris tugev stressimoment,“ mäletab Tagurpidi Maja tegevjuht Triin Lõhmus, kes polnud varem ka videokoosolekul osalenud. Foto: Aldo Luud

Kasuta netis pakutavaid programme  

Ka neil, kes eelistavad jääda truuks traditsioonilisele CV-le, tasub mõelda, kuidas tööle kandideerides oma dokumente silmatorkavamaks muuta. „Olen vaadanud läbi hulga Töötukassas arvel olevate inimeste elulookirjeldusi ja motivatsioonikirju ning kahjuks on enamik neist hästi tavapärased, traditsioonilised,“ tõdeb Ainsalu, et loomingulist lähenemist kohtab väga harva. 

„Muidugi võib diskuteerida, kas andmesisestaja ametikohale kandideerides peaks saatma video-CV, kuid neid töökohti, kus infograafiline CV kasuks võib tulla, on siiski väga palju. Ehitajatest sisekujundajateni välja ja isegi kui te pole oma erialal üliandekas tipptegija, jääb selline tavapärasest erinev CV meelde.“

Ainsalu soovitab dokumentide koostamiseks kasutada netis pakutavaid programme. „Mulle meeldib kõige rohkem www.canva.com. Võtsin sealt ühe platvormi ja tegin selle abiga igati korraliku CV. Mõni variant on seal küll tasuline ja programm küllaltki töömahukas, kuid tulemus näeb visuaalselt efektne välja.“ Peale juba nimetatud canva.com-i saab CV-d teha ka Powerpointis.  

Ettevaatust digitaalse jalajäljega sotsiaalmeedias   

Ainsalu sõnul ei saa öelda, et töökuulutused ajalehtedes on oma aja ära elanud – need kõnetavad ka praegu teatud sihtrühma. Samas avaldab mõistlik tööandja oma kuulutusi seal, kus on inimesed ehk Facebookis. See on ka hea võimalus oma tulevase tööandja kohta lisainfot hankida. „Neid kontosid võiks lugeda. Ning vähemalt põhifaktid peaksid tööintervjuule minnes vesiselged olema.“ 

„Olen vaadanud läbi hulga Töötukassas arvel olevate inimeste elulookirjeldusi ja motivatsioonikirju ning kahjuks on enamik neist hästi tavapärased, traditsioonilised,“ Kristel tõdeb Ainsalu, et loomingulist lähenemist kohtab väga harva. Foto: erakogu

Kuid ärge unustage, et tulevane tööandja hangib ka teie kohta lisainfot Facebookist. Facebooki konto on kui digitaalne jalajälg. Uuringud kinnitavad karmi tegelikkust: kolmandik tööandjatest on sotsiaalmeediast leitud info põhjal mõne kandidaadi välistanud. „Milline on meie digitaalne jalajälg, sh sotsiaalmeedia profiil, mängib olulist rolli tööle kandideerimisel ja unistuste töökoha saamisel. Facebook võib olla karm digitaalse jalajälje õppetund, eriti noortele. Mõelgem sellele, enne kui pööraste pidude fotosid Facebooki üles laadima hakkame,“ ütleb Kristel Ainsalu.

Töölevärbamine kolib üha enam internetti

„Töölevärbamine kolib üha rohkem ja rohkem internetti,“ tuletab Töötukassa karjäärinõustaja Kristel Ainsalu meelde neile kuldses nooruses inimestele, kes on saanud koondamisteate või tahavad töökohta vahetada.  

Alati tasub tema sõnul läbi astuda Töötukassa kontoritest karjäärinõustajate juurest ning uurida traditsioonilisi tööportaale nagu CV Keskus ja CV-Online. Kuid ka sotsiaalmeedias liigub palju huvitavaid tööpakkumisi. 

Neil, kes täpselt ei tea, millist tööd edaspidi teha, soovitab Ainsalu teha endale konto ka veebitöövahendusbüroos www.goworkabit.ee, mida selle eestvedajad nimetavad tööampsufirmaks. „Tööandjad otsivad sealt kiiret tööjõudu. Näiteks ettevõtted, kel töötajad haigestunud, on leidnud GoWorkaBitist paari tunniga asendajad – postisorteerijast klienditeenindajani, mõnetunnisest ampsust mõnenädalaste töödeni,“ ütleb karjäärinõustaja. „Keegi ei hakka seal uurima, kas soovija ikka sobib oma hariduse või vanuse poolest pingelisele liinitööle. Tööandjal on vaja töö ära teha ja see on oluline. Kui kandidaat soovib hoolimata oma magistrikraadist töötada näiteks öise kaubapaigutajana, siis ta võibki sellele ametikohale kvalifitseeruda ja väikest lisaraha teenida,“ räägib Ainsalu.

IT valdkonna seenioridel aga soovitab ta uurida start-up firmade nagu MeetFrank ja Videolind pakutavat. Videolind jagab tööle kandideerijatele muu hulgas näpunäiteid, kuidas videoküsitlustel edukalt esineda. Vaata aadressil www.videolind.com/blog/.

Kuidas teha video-CVd?

Mis on video-CV?

Video-CV on lühike videosalvestus, mis annab potentsiaalsele tööandjale ülevaate kandidaadi peamistest oskustest ja kogemustest. Sealjuures on oluline meeles pidada, et videod kasutatakse tavalise CV täiendamiseks, mitte selle asendamiseks. 

Kaamerad, sealhulgas pildistamine ja filmimine kipuvad loomult arglikku eestlast pigem hirmutama. Sestap on lihtsam püsida mugavustsoonis ja taas täiendada oma klassikalises vormis CV-d ja tööandjale see saata. Ent tööandjal on selle võrra samuti lihtsam otsust langetada – teine kandidaat, kes otsustas mugavustsoonist välja tulla, saab tänu sellele plusspunkte ja jääb tööandjale paremini meelde.

Teha videoformaadis CV-d pole kindlasti keerukam kui istuda silm silma vastu töövestlusel. Erinevalt tööintervjuust võid kaamera ees alati proovida uuesti, kui sõnad läksid segamini või ootamatult tabas suur närv. Video-CV-d tehes on sinu ees vaid kaamera, aga intervjuul võib olla korraga nii mitu kandidaati kui ka tööandja esindajat. Samas, kui otsustad videoformaadis eluloo kasuks, siis filmides kujutle, et vaatad otsa siiski tööpakkujale, mitte seinale või arvutile. Ole loomulik, nagu sa ka päris kohtumisel oleksid. Too välja oma isikupära, sest just see annab tööandjale ülevaate sellest, kui hästi võiksid nende töökeskkonda sobituda.