Uudised

INTERVJUU | Dr. Riina Raudsik: tundub, et inimene peabki õigete otsuste tegemiseks kord mustas augus ära käima (2)

Tuuli Mäemat, 7. detsember 2018, 09:22
Riina Raudsik: Inimest ei tapa vähk, vaid sellest teada saamine. Kõige raskem on inimestele selgeks teha nähtamatute stressorite toimet, milleks on erinevad hirmud ja mured. Laura Strandberg
Kuna näib, et järjest rohkem inimesi on haiged ja väsinud, otsustas Nipiraamat pöörduda Riina Raudsiku poole. Uurisime temalt, kuidas olla terve ja haigustest omal käel võitu saada. Kohtumine oli silmiavav!

Millises seisus on praegu inimeste tervis? Aina rohkem tehakse teavitustööd, kui olulised on tervislikud eluviisid.

Samal teemal

Näib, et suur osa uue põlvkonna noortest on sündinud juba tarkadena ja mõistnud tervise tähtsaimat osa õnneliku ning väärtusliku elu kujundamisel. Vanemad inimesed on liiga ravimite usku, kuid paljud juba mõistavad, et see valik ei tervenda. Näiteks lihtsa limaskestade põletikuga kulgevate haiguste puhul ei vaja inimene ju muud kui veidi rahulikku aega.

Kas ravimite võtmise asemel peaks hoopis puhkama?

Sümptomite varjamine pole haiguse ravimine. Mida rohkem kasutatakse põletike raviks immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, näiteks valuvaigisteid, palavikualandeid ja antibiootikume, seda haigemad on inimesed edaspidi ning seda rohkem esineb immuunpuudulikkusest tingitud uusi haigusseisundeid.
Haigus on alati immuunsüsteemi rünne keha vale keskkonna vastu. Bakterite leidmine haiguskoldest ei tee neid tõbede põhjustajaks, nad on keskkonna taastajad ja immuunsüsteemi tähtsaimad esindajad. Bakterite ülitähtsast osast tervise kaitsel kuuleme juba lähiajal – neid tuleb hoida!

 Kui inimesed oskaksid haigusi ennetada, oleks vähem haigeid.

Edukaks ennetuseks peab inimese ja arsti vahel liikuma informatsioon, mis selgitaks haiguste tegelikku olemust ja tekkepõhjust. Praegune süsteem seda ei soodusta ja paljude tõbede kohta tavatsetakse öelda, et nende tekkepõhjust ei teata.
Põletikuliste (limaskestade) haiguste põhjuseks peetakse rutiinselt baktereid, mistõttu määratakse ka ravi antibiootikumidega. Tegelikult on umbes sajal triljonil bakteril kehas hoopis teised ülesanded ja nende tapmine on arutu tegevus. Keha keskkond (kudede pH) määrab, kas tekib haigus või mitte, aga keskkonnamuutustel on palju põhjusi.

Ka teie enda elus on tulnud ette, et töö on puhkusest olulisem? Mida see teile õpetas?

Jah, umbes 30 aastat tagasi läks mul töö ja puhkuse vahekord paigast ning tekkisid tõsised südame rütmihäired, vererõhk kõikus, hingeldasin, olin väsinud. Jõud kadus ja raske oli end motiveerida. Andsin ka vereanalüüsid – kõik oli korras ja laiutati käsi. Ilmselt tuttav tunne paljudele. Tundub, et inimene peabki kord mustas augus ära käima, et hakata elus õigeid otsuseid tegema. 
Nüüd, 36 aastat hiljem tunnen end hästi, energiliselt ja usun, et mul jätkub oidu seda olukorda kontrolli all hoida. Kui inimesed hakkavad aru saama sellest, kui lihtne on terve olla, muutub meie elu tohutult.
Me ei saa anda oma tervist kellegi teise kätte, uskudes et arst ravimite või noaga tervendab meid. Praegu on paljud seda teinud.

Pingeline töö on laastanud ka Riina enda tervist. Laura Strandberg

Kuidas olete sellise uskumiseni jõudnud? Teie jutust jääb mulje, et haigusi polegi olemas.

Mind on alati huvitanud inimese ja ka patoloogiline füsioloogia – kuidas keha toimib erinevates olukordades. Lisaks huvitun pidevalt keha ainevahetuslikest protsessidest, mille käigus energiat toodame. Olen pikki aastaid mõtisklenud, uurinud ja praktilisest kogemusest suurt pilti kokku pannud, et teada saada, kuidas organism toimib. Eriti kasulik oli töö esmatasandi arstina.
Praegu arvan, et saan paljudest kehas toimuvatest protsessidest terviklikult ja hästi aru. See on olnud meditsiiniradadel väga pikk teekond, kus kild killu haaval olen koondpildi kokku pannud.

Ühes intervjuus ütlesite, et keha ei jää haigeks, kui keha erutus- ja pidurdusprotsessid on tasakaalus. Mis toimub kehaga stressi ja ülepinge seisundis?

Me tajume maailma meeltega. Informatsioon liigub meie kehasse närvisüsteemi kaudu. Iga närviimpulss lõpeb keemilise aine purskumisega retseptorrakkudele ja keha reageerib vastavalt. Emotsionaalne aju on meie teadliku aju sügavuses ehk alateadvuses. Emotsioon tuleb enne, teadlik aju reageerib alati hiljem. Siit ka teadmine, et emotsiooni ajel ei peaks tõsiseid otsuseid tegema, kuid tuleks aru saada ka sellest, et alateadlikku pinget ei pruugi inimene teadvustada.
Iga emotsioon on kehale stressor, sest kehasse satub emotsioon autonoomse närvisüsteemi kaudu. Tahame või mitte, keha saab igast olukorrast signaali. Erutus ja pidurdus peaksid olema enam-vähem tasakaalus, kuid reaalses elus on pinge ülekaalus. See aga intensiivistab liiga palju ainevahetust ja keha ei tule energiatootmisega toime. Selle peale muutubki keha keskkond, mille kaitseks astub välja immuunsüsteem, tekitades kudedes põletikku.

Kuidas seda tasakaalu saavutada? Kõik ju püüdlevad selle poole.

Igaüks saab ise ja ainult ise teha end rõõmsaks ning õnnelikuks ja end tasakaalustada.
Kui usutakse, et seda saab teha keegi teine, tuleb muuta oma mõtlemist, sest nii see pole.

Mis on meie tervisele tänapäeval kõige ohtlikum?

Kõige ohtlikumad on veepuudus, toiduainetes sisalduvad kehale toksilised ained ja liigne suhkur, kõrge kiirgustase, saastunud õhk, maapind ja põhjavesi. Pestitsiidide ja raskmetallide liigne sattumine kehasse blokeerivad meie ensüümide tööd ja tekitavad põletikke. Lõpuks viib tervise ka keemiliste ravimite ületarbimine.

Valge, rafineeritud suhkur toimib nagu narkootiline aine: annab energialaengu ja seejärel tekitab väsimuse. Pole vahet, kas keha teatab oma muutunud keskkonnast füüsilise või vaimse häirega – põhjus on ikka energiakriis. 
Valge suhkruga liialdamine on ka peamine ülekaalulisuse põhjus.

Olete öelnud, et inimene jääb haigeks, kui ta saab liiga vähe energiat või on seda liiga palju kulutanud. Kas see tähendab, et haiguste põhjus on energiakriis?

Energiakriis on ainus haiguste põhjus. Sellepärast peaksid inimesed rohkem teadma energeetilisest meditsiinist, kuhu liigub meditsiin kogu maailmas. Inimese käsitlemine pole võimalik energeetilistest protsessidest väljaspool. Keha on pidevalt muutuv dünaamiline väli, kus iga sekundiga kõik muutub. 
Igas 50 triljonis rakus toimub vilgas tegevus, seal toodetakse ööd ja päevad eluks vajalikku energiat. Ka vähk on energiakriisist tingitud haigus.

Palun selgitage energiakriisi.

Kui energiat on, oleme terved ja rõõmsad. Kui seda kätte ei saa, tekivad tervisemured. Energiakriisi tunnus on happelisemaks muutunud keha keskkond. Põhjus pole mitte toiduainepuudus, vaid kvaliteetse ja elava toidu puudus. Paljudes meie toiduainetes pole toitaineid. Selle põhjuseks on ulatuslik pestitsiidide kasutamine, mis on hukutanud bakterid maapinnas.

Kuidas ära tunda, kas haiguse puhul piisab sellistest lihtsatest asjadest nagu uni, liikumine, vee joomine ja korralik toitumine? Millal siiski peaks ravimid appi võtma?

Ravimid on algselt loodud üllatel eesmärkidel ja ilmselt iga inimene vajab vahel neist tuge. Samas ravimid ei tervenda meid, mistõttu ei saa neile pikas perspektiivis panustada.
Tervendada saame ennast ise oma eluviise muutes. Haiguse ilmnedes peab igaüks mõtisklema oma elu üle: kas ta joob piisavalt vett, kas toit on tervislik, kas kõht on korras, kas ta on piisavalt liikunud jne. Üht retsepti kõigile ei ole.

Kas see puudutab ka vähki, mis on tänapäeval nii levinud?

Inimest ei tapa vähk, vaid sellest teada saamine. Kõige raskem on inimestele selgeks teha nähtamatute stressorite toimet, milleks on erinevad hirmud ja mured. Hirm on võimas stressor, mis käivitab keha sümpaatilise närvisüsteemi ja kehal on omadus stressorit meeles pidada nii mälukeskuses ajus kui ka kehas, rakutasandil. Ainevahetus köetakse üle ja keha ei suuda rakkude taastootmist korraldada. 
Kehasse satuvad ka mitteküpsed rakud, mis võivad kontrollimatult paljuneda, oma vereringe luua ja keha omakorda kurnama hakata. Immuunsüsteem on märgilise tähtsusega, mistõttu ei saa ravimid meid kuidagi tervendada, vaid tekitavad puudulikku immuunvastust ja muudavad haiguse kulu krooniliseks.
Kui igale rakule anda tema tööks vajalik, siis tervendabki iga rakk ennast ise, sest see on keha loomulik võime, milles ei kahtle tänapäeval enam keegi. Vastus küsimusele, kas vähki saab ennetada ja sellest paraneda, on: jah, saab.

Mida teha juba noorena selleks, et olla tulevikus terve ja mitte põdeda kroonilisi haigusi?

Kõige tähtsam ongi koguda informatsiooni, mida teha, et olla terve. Edasi on juba enda valik. Ka enamikust kroonilistest haigustest saab õigete valikutega terveks, kuid muidugi mitte üleöö. 
Kuulasin ükspäev televiisorist arsti rääkimas sellest, kui tähtis on meditsiinis ennetustöö, kuna tänapäeval saavat inimene keskmiselt iga päev 6–7 ravimit ja seda protsessi on vaja jälgida, et teada nende koosmõju. Mul tekkis küsimus: milles seisneb siin ennetustöö? 
Kui sul on tervisega probleeme, pöördu oma arsti poole ja küsi, mida peaksid oma elus muutma, et saada tagasi hea enesetunne ja hea füüsiline seisund ning millal need muutused paremuse suunas tekkima hakkavad. Arstid on tervisevaldkonna eksperdid! Kui järgid nende nõuandeid, tuleb ka muutus ja tervenemine.

Olete rõhutanud, et vesi on keha jaoks oluline.

Kõik keha eritised on vere filtraadid: uriin, sülg, higi, pisar, kõrvavaik, limaskestades produtseeritav lima. Veri aga on 80–90% vesi. Kui keha ei saa iga päev vett, mida kõik koed vajavad, ei saa me ju terved olla. Lihtsamat asja tervena püsimiseks kui õige aluselisuse ja soolasusega vee regulaarne tarbimine pole võimalik välja mõelda. 
Keha koed on soolakad ja aluselised. Kui rakk saab talle omase vee, tänab ta meid sellega, et me ei haigestu. Mineraalid on rakkude elektriliste protsesside ja energiatootmise alus.
Kui vesi teha aluselisemaks nagu enamik kudesid, saavad need puhastuda hapetest ja toksiinidest, mis sinna on kogunenud. Ainevahetuslikud protsessid hakkavad tasapisi õigesti tööle ja tervenemine pole mingi imeline protsess, vaid loomulik keha võime.
Luudes on aluseliste bikarbonaatsoolade ehk rahvakeeli soodana meie kõige tähtsamad mineraalid: naatrium, kaalium, magneesium ja kaltsium. Hädaolukorras loovutavad luud aluselisi sooli ja päästavad meid haigustest või isegi surmast, kuid hõrenevad selle käigus. Neid joogiga tagasi saades täidame luud uuesti mineraalidega. Seetõttu vajamegi aluselisi sooli.
Luudes toimuvad samuti lammutamise ja taas üles ehitamise protsessid, mistõttu on väär mõelda, et luude struktuur ei taastu. Kui murrad mõne luu, kasvab see ju kinni. Samal moel taastavad ka luurakud iseennast, kui neile anda koostisosad ja hoida D3-vitamiini tase aasta ringi normis.

Soovitate hommikusse vette peale soola panna ka natuke sidrunit. Miks see hea on?

Hapud puuviljad sisaldavad vähe suhkruid, seetõttu need ongi hapud. Liigne suhkur hapestab kudesid. Sidrunis sisalduv sidrunhape on orgaaniline hape, mille keha suudab oksüdeerida veeks, süsihappegaasiks ja energiaks, mistõttu happelist jääki ei teki ja keskkond hoitakse korras. Lisaks annab sidrun koos bikarbonaatsooladega kerge gaasilise reaktsiooni ja veele ka meeldiva maitse.

On öeldud, et teie maailmapildis on koos tõenduspõhine ja alternatiivne meditsiin. Kas selline võiks olla ka tuleviku meditsiin?

Tuleviku meditsiin liigub energeetilise meditsiini suunas. Kui suur osa jääb ravimitele, seda näitab aeg, kuid alternatiivseks meditsiiniks nimetatud meditsiin ei kao kuhugi ka tulevikus. See võimaldab inimestel paraneda loomulikke taastumisprotsesse järgides.
Inimeste tervis hakkab aina rohkem sõltuma meid ümbritseva maailma puhtusest, selle nimel peame kõik ka midagi ise tegema.

Riina Raudsik õpetab: nii oled terve ilma ravimiteta

    • Hoia keha puhas.

    - Joo regulaarselt puhast ja kehale omast vett.
    - Liigu palju, võimalusel paljajalu.

    • Treeni mälu.

    - Kasuta oma mälu rohkem ja märkmikku vähem.

    • Hoia oma meeled puhtana.

    - Õpi enda sisse vaatama, mediteeri ja mõtle puhtaid mõtteid.
    - Puhasta intellekti vaimsuse edendamisega.
    - Kata oma toidulaud puhta toiduga. Eelista värsket toorest toitu.
    - Hoia end iga inimesega suheldes armastuse energias.
    - Hoidu isekusest.

Et peas oleks kõik korras

  • Keskendu heale ja ära tee teistele seda, mida ise ei taha, et sulle tehakse.
  • Leia iga päev hetk rahuks ja vaikuseks.
  • Väldi liigset infomüra ja infot, mis ei vii su elu edasi.
  • Ole teiste suhtes mõistev! Siis vastatakse sulle samaga.
  • Kui oled vaimult terve ja ergas, oled terve ka füüsiliselt.

Riina elukäik arstina

  • 1971–1977 õpingud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas kirurgina
  • 1977–1978 internatuur Tartu kliinilises haiglas, kvalifitseerudes anestesioloogiks
  • 1979–1981 Tallinna Kiirabihaigla kiirabijaam, kardioloogiliste ja reanimatoloogiliste brigaadide kiirabiarst
  • 1982–1984 kliiniline ordinatuur kardioloogia alal Tallinna Kiirabihaigla (praeguse PERHi infarktiosakonnas)
  • 1984–1989 kardioloog Tallinna Kiirabihaigla I infarktiosakonnas ja kardioreanimatoloog sama haigla kardioreanimatsiooni osakonnas
  • 1989– ... Jüri tervisekeskuse juhataja ja arst
  • 1991 võttis kasutusele vibroakustilise teraapia
  • 1997–2000 spetsialiseerus perearstiks
  • 2016 asus tööle oma nõustamisfirmas Dr Riina Raudsik OÜ

Riina on andnud välja mitmeid raamatuid:

  • «Energiakriis. Keha häirekell», 2015
  • «Eelmäng haigustele», 2013
  • «Ph Balance & Vibroacoustic Therapy», 2009
  • «Stress ja heliravi», Aili Paju ja Riina Raudsik, 2009
  • «Stress kui asümeetriline seisund», Aili Paju ja Riina Raudsik, 2007

Intervjuu ilmus aprill 2018 Nipiraamatus

 

2 KOMMENTAARI

k
Katariina Jee 11. detsember 2018, 14:28
ei ole ju võetud, alles on. mingis seltsis ta enam pole.
t
Toomas Nipernaadi 10. detsember 2018, 11:04
Lõpetage juba ükskord riina raudsiku seostamist tiitliga dr. See on tal juba ammu ära võetud ja põhjusega.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee