Tehnika

Suzuki Swift hübriid – keskkonnasäästlik ent jätkuvalt sõidurõõmus 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 27. aprill 2018, 09:10
Foto: Accelerista
Kui möödunud kevadel kirjutasime meile jõudnud uuest Suzuki Swiftist, oli valikus vaid üks versioon ning üksmeelse hinnangu kohaselt tegu toreda autokesega, mille ainsaks trumbiks konkurentide ees on nelikvedu.

Siis unistasime, et „kui etema varustuse ja mootoriga mudel meile jõuaks, oleks tegu ideaalse väikeautoga“. Aasta jooksul ongi valikusse lisandunud esiveoline versioon ning nelikveolisele lisaks ka hübriidajamiga sõiduk. Viimast talve kõige karmimatel päevadel testisimegi.

Suzuki äriloogika on alati olnud toota vastuvõetava hinnaga, nauditavate sõiduomadustega, massist eristuva disainiga ning nelikveo võimalusega autosid. Uue põlvkonna Swift ei ole ses osas erand.

Seda iseloomustavad suurem sõitjateruum ja parem varustus, kuid läbi aegade on säilinud suurepärased sõiduomadused. Kirsiks tordil on nüüd aga hübriidsüsteem.

Välimus

Välimuselt erineb hübriidversioon oma tavapärasest sõsarast vähe. Tegu on ikka sellesama superminiga, mille iga nurk ütleb: „Olen väike, aga kuri“ – ning seda mõnikord ka alusetult. Erksat sinist värvi peeglid, sinine joon radiaatorivõrel ning kiri tagaluugil „hybrid“ näitavad, et tegu on hoopis keskkonnasäästliku mudeliga.

Tume rant C-piilaril jätab kerevärvi katuse hõljumise mulje auto tagaosa kohal. Tänapäevale kohaselt on lisatasu eest (699.-) saadaval ka teist värvi katus. Hõljumise efekt on värvilahendustega tekitatud ka ees esipõrkeraua alumises osas.

Sisemus

Sisemuses on muutused suuremad, kuna hübriidsüsteem tuleb kaasa üksnes 1000 eurot kallima GLX versiooniga ning viimane teeb Swiftis istumise hoopis teiseks.

Roolil paiknevad nupud ning kliimaseadme suured ümmargused pöördvalitsad infolustisüsteemi all eristavad autot odavamast versioonist.

Tõsi, kliimaseadme juhtimine on seatud nii kummaliselt, et sellega ei harjunudki ära – keskmine nupp näitab temperatuuri, kuid reguleerida saab seda hoopis parempoolse nupu abil. Kentsakas.

Juhi ees olev näidikuplokk pakub ühe nupulevajutusega ohtralt infot nii võimsuse kui väändemomendi kohta, lisaks on seal võimalik vaadata kas ja kuidas toimub hübriidsüsteemi laadimine (viimane, tõsi, ainult aeglustades).

Kogu selle infouputuse juures aga puudub digitaalne spidomeetrinäit – või ei peeta seda nii väikese auto puhul oluliseks?

Infolustisüsteem on tuttav juba paljudelt teistelt Suzuki mudelitelt. See on paljude võimalustega, kuid mitte väga intuitiivne ning graafika annab selgelt mõista, et tegu on juba päevinäinud süsteemiga. Hinnaklassi arvestades aga on tegu optimaalse lahendusega.

Tagaistmetel on jätkuvalt ruumi laiutamiseks (tõsi, see käib suhteliselt napi pagasiruumi arvelt), kuid nüüd on seal täisväärtuslikud peatoed ning iste ise ei jäta enam mingil moel säästulahenduse muljet.

Mida arvata mootorist ja jõuülekandest, kuidas iseloomustada sõiduomadusi, mida näitas talvesõit (-20 kraadiga) ja kui kallis see auto on, loe edasi Acceleristast.

Samal teemal

27. aprill 2018, 11:20
VIDEOD | Jaapanlased ehitasid valmis auto, mis muutub robotiks