Tee ise

Nende nõuannete abil valmistad parima saunaviha 

Tuuli Mäemat, 28. juuni 2019, 13:27
Tee saunaviht just jaanipäeva paiku!Foto: Foto: Pixabay.com
Kõige õigema saunaviha saavat just jaanipäeva paiku! Seega pane nuga ja sääsetõrjevahend valmis ning mine metsa! Anname sulle kaasa paar nippi, kuidas suvesaunaks ja ka talveks hea viha saad.

Mis puust saab hea viha?
Kaseviht on populaarseim saunaviht. Kaselehed sisaldavad eeterlikke õlisid, vitamiine, vaik- ja parkaineid, mis mõjuvad nahale hästi. Kasevihaga vihtlemine aitab jagu saada ülemiste hingamisteede haigustest, sest soodustab limaeritust ja parandab kopsude ventilatsiooni. Eriti kasulik on see viht suitsetajatele. Kasevihatõmmis teeb juuksed tugevamaks ja vähendab kõõma. Pärast füüsilist koormust võtab kaseviht valu lihastest ja liigestest. Õhtuti viheldes tagab kaseviht magusa ja sügava une.

Tammeviha lõhn on eriti meeldiv. Aroomõlid, mida tammelehed eritavad, loovad leiliruumis lõdvestava õhustiku. Tammeviht mõjub lõõgastavalt närvisüsteemile ja lihastele ning parandab naha toonust. Tänu põletikuvastasele toimele tasandab tammeviht hästi vistrikulist nahka. Ka tammevihaga õhtul vihtlemine tagab hea une terveks ööks.

Kadakaviha teravad okkad parandavad ideaalselt vereringet. Kadakal on antibakteriaalne mõju, tänu millele leevendab kadakavihaga vihtlemine nii selja-, lihas- kui ka närvivalu. Mõjub hästi närvisüsteemile ja reumahaigetele. Kadaka teravad okkad muutuvad veidi pehmemaks, kui kadakaviha tund aega
enne vihtlemist kuuma vette ligunema paned.

Pihlakaviht tugevdab närvisüsteemi ja ergutab meeli. Seetõttu on pihlakavihaga soovitatav vihelda pigem päeva esimeses pooles.

Pärnaviht aitab kehal taastuda pärast viirushaigusi. Pärnaaroomid leevendavad ka peavalu ja hoogustavad higieritust.

Pane saunavihaokste vahele ka ravimtaimi, näiteks piparmünti, punet, kortslehte või melissi. Nii saad eriti teraapilise ja hästi lõhnava viha.

VÕID VIHA TEHA KA ...
... nõgestest, rosmariinist, sõnajalgadest, mustasõstra-, jugapuu-, lepa- ja sireliokstest.

Tee ja säilita vihta nii:

  • Vali saunaviha tegemiseks kuiv ilm.
  • Lõika saunaviha jaoks oksi noortelt puudelt, mis tõenäoliselt kunagi suureks ei saa kasvada. Sellised on puud, mis kasvavad kraaviservades, elektriliinide all ja võsas.
  • Arvesta, et ühe viha jaoks on vaja 10–20 oksa, mis on umbes 50 cm pikkused.
  • Lõika oksad ühepikkuseks.
  • Vali viha südamikuks välja üks mitmeharuline lehvikukujuline oks ja hakka selle ümber laduma teisi oksi. Pane tähele, et ülemised otsad üksteist kataksid ja oleksid ühetasased. Kui pool viha paksusest on olemas, keera viht teistpidi ja korda sama teisel pool. Säti oksi nii, et kuhugi ei jää tühimikku.
  • Seo värske viht takunööriga kõvasti kokku.
  • Ära jäta valminud vihtu päikese kätte. Riputa need kohe varjulisse ja õhurikkasse puukuuri kuivama või sügavkülmuta. Külmutamiseks mässi vihad ükshaaval toidukilesse ja tõsta külmutuskirstu. Talvel sulata viht toatemperatuurile ja kasuta nagu ikka.

Valmista viht saunaks ette! Saunamaailm.ee juhataja Lauri Laprik jagab nippe, kuidas viht kõige paremini sinu heaks töötab.

  • Laval värske vihaga. Pane värske viht veidi enne vihtlemist sooja vette. Tea, et keev vesi võib viha ära rikkuda, sest võtab lehed lahti. Vihtlemiste vahepeal ära jäta vihta pikaks ajaks pesukaussi ligunema, sest muidu muutub see raskeks ja hakkab kleepuma.
  • Laval kuivatatud vihaga. Kuivatatud vihta hakka juba tund kuni kaks enne saunaprotseduure ette valmistama. Kui on aega, pane viht toatemperatuuril vette ja leota seda tund aega kuni sauna kütmiseni. Pärast seda mässi viht puuvillasesse rätikusse, pane saunalava ülemisele astmele, kuni leiliruum kogub temperatuuri. Vahepeal uha see paar korda sooja veega üle. Nii muutuvad vihalehed pehmeks ja oksad painduvaks. Kui aega napib, kasta kuiv viht sooja vette ja pärast seda hoia paarkümmend sekundit kuumade kivide kohal. Kauem ära hoia, muidu kukuvad vihalehed kerisekividele ja siis täidab leiliruumi peagi kõrbenud lehtede lõhn.

Põhjused, miks vihelda:

  • Vihtlemine paneb saunas õhu liikuma ja eemaldab keha ümbert madalama temperatuuriga õhukihi.
  • Vihtlemine puhastab nahka, eemaldades nahapinnalt sinna kogunenud higi ja mustuse.
  • Vihtlemine masseerib nahka, ergutab vereringet ja lõõgastab.

Ära vala leotusvett ära!

  • Kasuta seda juuste loputamiseks palsami asemel ja kalla ka keha sellega üle – nii ei pea end pärast kreemitama.
  • On vana tõde, et vihaveega leili visates saad sauna parima aroomi!

VANARAHVATARKUSI

  • Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt.
  • Neile, kes soovivad vabaneda alkoholismist, soovitati süüa keha külge kleepunud vihalehti.

Samal teemal

26. juuli 2019, 13:32
Lõõgastu puhtas saunas! Väärt nipid, kuidas saun tõeliselt läikima lüüa
23. juuli 2019, 14:23
Ekspert annab nõu: kuidas valida saunakerist?
19. juuni 2019, 11:58
Muuda saunaskäik veel mõnusamaks: meisterda kiirelt ja lihtsalt puidust istumisalus
11. juuni 2019, 17:16
OSTUJUHT | Saunamõnud kümblustünnis ehk kuidas leida õige tünn?