Nipid

Kuidas valida sobiv mahlaaurutaja ja milliste nippide abil mahla valmistada? 

Kai Väärtnõu, 2. august 2019, 07:01
Vanarahvas teab rääkida, et esimene mahlaliiter tuleks tagasi marjadele valada. See pidavat teistest marjadest mahla eriti hästi lahti võtma.Foto: Pixabay
Mahlaaurutid podisevad küll juba kõigest väest, sest valminud on nii punased kui mustad sõstrad. Marjad on ju vaja koduseks mahlaks villida! Siin mõned head nipid, mida mahla tegemisel arvestada.

Mahlaaurutaja ostmine pole lihtne ülesanne. Käid ühes, teises ja kolmandas poes. Mida pole, seda pole. Asemele pakutakse mahlapressi, sest «tundub, et kes see enam talveks mahla teeb, kõik peab ikka uduvärske olema». Aga meie tahame. Marjad ootavad.

Samal teemal

Seda suurem on üllatus Koduextras, kus ühelt riiulilt vaatab vastu lausa kolm aurutajat, üks roostevabam kui teine. Turundusjuht Liina Kivimägi kinnitab, et nende poes on mahlaaurutajad olnud populaarsed juba aastaid. Lähiajal nad mingit kukkumist ei prognoosi. «Oma aia marjadest tehakse endiselt palju mahla,» ütleb ta.

Mahlapressiga asendamise jutust ei taha naine samuti midagi kuulda. «Mahlapressiga on suure koguse mahla tegemine väga aeganõudev ja tülikas ettevõtmine. Aurutajaga pole aga endal vaja teha muud kui pärast mahlale kork peale keerata,» kinnitab ta oma kogemusest. «Mahlapress on siiski eelkõige paari klaasi toormahla valmistamiseks, mis kohe ära juuakse. See on ka muidugi tore.»

Kui aga müügil suisa mitu aurutajat, siis …

mis vahe neil on?

Üldiselt suurt vahet polegi, kinnitab Kivimägi. Tööpõhimõte on neil kõigil ühesugune: lihtne ja loogiline. Üks kena pontsakas auruti koosneb vee-, marja- ja mahlaosast. Kõige alumine osa täidetakse veega, kõige ülemine marjadega, soovi korral lisatakse suhkrut. Siis tõstetakse kõik osad üksteise otsa ja kogu kupatus korraga pliidile, kus kuumuse mõjul vesi keema ja marjad podisema hakkavad.

Mahl nõrgub marjadest kenasti keskmisesse ossa, kust seda saab voolikust otse pudelisse lasta.

Pane aurutajasse võimalikult küpsed, mõistagi pestud ja puhastatud marjad – neist saad mahla palju rutem kätte.Foto: Pixabay

Peamine küsimus: kui suur on paras?

Paljud aurutajad on kaheksaliitrise marjaosa ja kolmeliitrise mahlaosaga – sellega on sisuliselt võimalik aurutada terve aia- ehk keldritäis marju, ilma et pliidi ees passimisest kõrini saaks. Pott mahub täpselt pliidile ja selle osi sobib hästi kasutada ka kartulite keetmiseks või juurikate ning muude toiduainete aurutamiseks. Mis see seal kapis ikka ülejäänud kuud jõudu seisab.

Saadaval on ka suuremaid (10 liitrit) ja väiksemaid (5 liitrit) aurutajaid, kuid neid tuleb tõesti tikutulega taga otsida ning ega vahe seisne muus kui aurutamise protsessi kiiruses ja enese aurutaja taha ajamise tiheduses.

Milline pliit sul on?

See on teine küsimus, mida aurutajat valides silmas tuleb pidada. Enamik praegu kaubandusvõrgus ringlevatest aurutajatest sobivad nii elektri-, gaasi-, klaaskeraamilistele, induktsioon- kui ka halogeenpliitidele, ent on neidki, mis kolme viimast eriti ei armasta. Vajalikud märked on pakendil suurelt kirjas.

Veel midagi?

Leidub teisigi aspekte, mida valiku ette sattudes tähtsaks pidada. Esiteks see, et käepidemed ei kuumeneks – kolme kuuma potti on niikuinii mööda kööki tüütu ringi tarida, kuid põletusega selle ebameeldivus kolmekordistub.

Potte on nii klaasist kui ka läbipaistmatu kaanega. Esimene on iseenesest toredam variant, sest näeb kohe ära, kuidas marjad podisevad.

Roostevabu potte on lihtne puhastada, ent teistegi puhul pole see raketiteadus. Suurt küürimist ei vaja ükski. Piisab, kui aurutaja pärast iga mahlategu põhjalikult puhtaks pesta. Kõik seadme osad, peale vooliku, peaksid taluma ka nõudepesumasinat, kui pole märgitud teisiti.

Kui oled nii kõva aurutaja, et sügiseks on potti tekkinud katlakivi, saab selle eemaldada potti kerge äädikalahusega läbi keetes.

Vanarahvas teab rääkida, et esimene mahlaliiter tuleks tagasi marjadele valada. See pidavat teistest marjadest mahla eriti hästi lahti võtma.Foto: Pixabay

Paar nippi!

  • Vali küpsed marjad. Kui vähegi õnnestub, pane aurutajasse võimalikult küpsed, mõistagi pestud ja puhastatud marjad – neist saad mahla palju rutem kätte. Kui õnn eriti naeratab, pead isegi juures passima, et miski üle ei hakkaks ajama.
  • Paras kuumus. Aurutamise alguses võib potihunnik olla tugeval tulel, ent kui vesi juba keeb, keera kuumus kohe maha.
  • Ära unusta vett. Pottide podisemist jälgides vaata muu hulgas sedagi, et alumises katlas oleks kogu aeg vett.
  • Kannatust! Alguses ei maksa ehmuda, kui mahla vaid ettevaatlikult tilgub. Õige pea võtab protsess suurema vungi üles. Sina vaata, et mahl ei valguks keskelt alla veenõusse.
  • Et saada eriti palju mahla. Vanarahvas teab rääkida, et esimene mahlaliiter tuleks tagasi marjadele valada. See pidavat teistest marjadest mahla eriti hästi lahti võtma.
  • Suhkruga, suhkruta? Mahla potti lisades pole muid liigutusi vaja teha. Kui aga tahad panna suhkru juba valmis mahlale, et enne mekkida, kui magus mahl sai, tuleb seegi enne keemiseni kuumutada.
  • Pese ja ideaalis kuumuta pudelid enne villima hakkamist läbi. Nii on tõenäosus, et mahl säilib käärimata või hallitust seltsiks võtmata üle talve, palju suurem.