Lemmikloom

Jurist soovitab: lemmiklooma ostes sõlmi alati leping! 

Merle Luik, 13. jaanuar 2020, 06:16
Lepingus peaksid kindlasti kirjas olema sõlmimise aeg ja koht, looma andmed (liik, tõug, vanus, dokumendid, teostatud protseduurid, tervislik seisund), ostuhind, samuti lepingupoolte nimed ja kontaktandmed.Foto: Berkay Gumustekin / Unsp
Eesti Loomakaitse Seltsi jurist Meelika Liiv soovitab lemmiklooma ostmistel alati sõlmida kirjaliku ostu-müügilepingu. «Õiguslikus mõttes on suuline leping samuti leping, kuid probleemide tekkimisel on suuliselt kokku lepitut peaaegu võimatu tagantjärele tõendada,» selgitab Meelika.

Lepingus peaksid kindlasti kirjas olema sõlmimise aeg ja koht, looma andmed (liik, tõug, vanus, dokumendid, teostatud protseduurid, tervislik seisund), ostuhind, samuti lepingupoolte nimed ja kontaktandmed, et probleemide korral oleks võimalik teine lepingupool hiljem tuvastada ja temaga kontakti saada. Lepingu põhi on kõigile tasuta kättesaadav Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel (Loomakaitse.ee), seda saab igaüks hõlpsasti vastavalt oma vajadustele muuta.

Samal teemal

Enne ostu tee eeltööd
Lisaks tuleks enne looma ostmist teha piisavalt eeltööd müüja kohta. «Looma võtmine on kohustus paljudeks aastateks, seega ei ole mõistlik osta teda nüüd ja kohe esimese kuulutuse kaudu,» ütleb jurist. Tema sõnul peaks kahtlusi tekitama näiteks see, kui müüjal on palju erinevaid kuulutusi väikeste ajavahemike järel või palju eri tõugude kuulutusi. Samuti tasub olla tähelepanelik, kui looma hind on teiste kuulutustega võrreldes tunduvalt odavam. Ostjale peaks kindlasti olema ohumärk olukord, kui ta soovib lepingut sõlmida, kuid müüja ei ole sellega nõus või muutub lepingut sõlmides väga rahulolematuks.

Veel soovitab Meelika minna lemmiklooma ostmisel müüjale külla. See annab ühest küljest võimaluse loomaga tema koduses keskkonnas tutvust teha ja näha, kuidas ta stressivabas keskkonnas käitub, milline on looma psüühika, teisalt aga annab võimaluse näha, millises tingimustes loomi peetakse. Lisaks on sellisel juhul ostjale teada ka müüja kontaktaadress. «Kahtlusi peaks ostjas tekitama olukord, kui müüja soovib looma üle anda kuskil mujal, näiteks parklas,» hoiatab jurist.

Halvasti koheldud loomadest tuleks teada anda
Kui ostja näeb, et looma olukord müüja juures ei ole hea, pole kindlasti mõistlik looma ära osta pelgalt kahjutundest. «Kui on nõudlust, on ka pakkumist. See tähendab, et müügitegevusest loobumiseks on suurim ajend see, kui ostjaid ei leidu,» selgitab Meelika.

Kui aga ostja märkab, et loomi peetakse halbades tingimustes, müüakse haigeid loomi vms, tuleb sellest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit või Politsei- ja Piirivalveametit. Samuti võib teavitada Eesti Loomakaitse Seltsi, kes aitab ka ametlike pöördumiste koostamisel.