Uudised

KUULSUSED KADRIPÄEVAST | Jalmar Vabarna, Kristo Eliase, Liina Randpere, Toomas Luhatsi ja Heidi Hanso lõbusad meenutused lapsepõlvest (9)

Laura Liinat, Helen Serka-Sanchez, 24. november 2018, 11:13
Jalmar Vabarna on pisikesed mardid ja kadrid oma pilli järgi tantsima pannud. Erlend Štaub
Täna tuleb andamid ukse juurde valmis panna, sest liikvel on kadrisandid! Uurisime tuntud inimestelt, millised on nende mälestused seoses kadri- ja mardipäevaga. Kas tunned need inimesed piltidelt ära?

Muusik, ansambli Trad.Attack! kitarrist ja laulja Jalmar Vabarna pole enam ammu mardi- ega kadrisanti jooksmas käinud, kuid ukse taga koputajaid võtab ta Eestis olles ikka hea meelega vastu. „Viimane kord ikka pitsitasin neid, sest mardid olid natuke vähe kodutööd teinud. Lõpuks tantsisid nad hoopis minu pilli järgi,“ naerab Jalmar, kirjeldades, mis võib tema kodus kadrisante ees oodata. Talle meenub ka seik lapsepõlvest, kui ise parasjagu jooksmas polnud ja neile mardid koju sattusid: „Mäletan, et tol ajal olid kommid juba jube popid, aga mu ema tahtis alati klassikaliselt martidele moosi või muid hoidiseid anda. Mul oli siis nii piinlik, sest teadsin ju, kes jooksjateks olid! Õnneks läks see valehäbi üle ja nüüd mõtlen emaga samamoodi – võiks ikka anda midagi asjalikku, mitte uue moega kaasa minna. Ega see pole mingi halloween!“ 

Samal teemal

Heidi Hanso: "Kommi asemel soovisin krimpsus õunu"
Saaremaal tegutsev Pajuvärava perenaine Heidi Hanso meenutab, et ka nende kodus oli lastel alati kombeks marti ja katri joosta. „Juba pelgalt ettevalmistused pakkusid palju nalja! Et pimedal külateel ja kohalikus alevikus oli natuke kõhe käia, viis sageli isa meid autoga mingisse kindlasse kohta ära,“ jutustab Heidi, kuidas 5-aastaselt juba kindlasti kadrisanti käis jooksmas õe Hille, venna Heiki ja paari sõbraga omapäi. „Kord oli maas aga paks lumi ja kõvad miinuskraadid – siis mu varbad külmusid päris läbi nagu tõelisel kadrisandil! Aga kui tuppa lasti, siis see ununes, sest ette tuli kanda terve repertuaar lauludest ja mõistatustest. Perele viljaõnne toomiseks loopisime vilja ikka ka laiali!“ meenutab Heidi ning lisab, et kommidest ei vaimustunud ta kunagi – seevastu lootis ta saada juba natuke krimpsu kuivanud maailma kõige magusamaid sibulõunu või lausa kuivatatuid! 

Toomas Luhats: "Pererahval polnud muud midagi anda kui külmunud kana"
Endine saatejuht ja Cinamon Holding OÜ kommertsjuht Toomas Luhats oli väiksena aga kõva rahvapillimees, mängides lausa 15-l erineval instrumendil, millest mõned mahtusid lahedalt ka taskusse. Lapsepõlve kodu juures oli palju suuri maju rohkete korterite ja lukustamata trepikodadega, mis tähendas vaid ühte – väga palju neid, kellele kadri- ja mardipäeva rõõmu viia ja vastu saada heldelt noosi! „Kuna ma oskasin laulda ja pilli mängida ning mu isa rahvapilliansamblis Piibar tegime ka päris kadri- ja mardipäeva kavu, siis oli minuga koos sanditamine sõpradele suhteliselt tõhus moodus nautida rikkalikku kommisadu,“ muigab Toomas ning kirjeldab, kuidas neil kambas asjad käisid: „Reeglina ma tegin kaks-kolm lugu erinevate pillidega, teised lapsed õõtsusid kaasa ja mõni tubli laulis ka – ja oligi jälle kott komme täis!“ Sealjuures ei antud neile ainult komme, vaid ka mandariine, raha, küpsiseid ja muid vahvaid asju. „Ühe pererahva juures juhtus aga selline lugu, et neil polnudki midagi anda – siis nad tõid sügavkülmast kana!“ jagab Luhats ühte lõbusaimat seika. Tema mardi- ja kadripäeva kindel kaaslane oli parim sõber Tanel Õunapuu. Teised poisid vaheldusid, kuid peaaegu alati olid kaasas ka Axel Helmut Tegelman ja Erki Sivadi ning ka tänaseks meie hulgast lahkunud Madis Malk, kes elas Toomase lähedal. „Igaljuhul on need kallid ja ilusad mälestused ja ma väga loodan, et ka neile, kelle korterites me siis kadri- ja mardipäeva külalisteks olime!“ võtab mees oma meenutused kokku. 

Liina Randpere: "Välisuksest aitas sisse saada pisike vale"
Saatejuht ja treener Liina Randpere varaseimad kadripäeva mälestused pärinevad tema esimesest lapsepõlvekodust Lääne-Virumaal, Porkuni külje all väikeses külas. „Sel ajal, 1980ndate lõpus, olid kadripäeva traditsioonid au sees. Kuna küla oli väike ja rahvast vähe, siis lepiti kokku, kes läheb jooksma ja kes sandid vastu võtab. Jooksmas käisid lapsed koos täiskasvanutega. Tange ja herneid, mida pärast põrandalt pidi koristama, oli üksjagu!“ meenutab Liina ligi 30 aasta tagust aega. „Rakverre kolides käisin katri jooksmas koos klassikaaslaste ja sõbrannadega. Eeskava oli meil uhke: laulud ja luuletused olid juba koolis selgeks õpitud ning ise lisasime mõned mõistatused. Kortermajadele olid 1990ndate keskel tekkinud ka fonolukud ning tuli kasutada nutikust, et majja sisse saada. Seega, kui kella helistades küsiti „Kes seal on?“, siis oli vastuseks alati enesekindel „Mina!“. Isegi kui parasjagu ei oodatud koju väikest tüdrukut, siis avanes uks ikkagi,“ reedab Randpere lõbusalt kunagise nipi. 

Kristo Elias: "Kadrid võiksid soovida ka palgatõusu ja palju lapsi"
ETV saate „Osoon“ autor-saatejuht Kristo Elias käis viimati mardi- ja kadrisanti jooksmas varateismelisena. „Elasime maal, metsakülas, kus lähimate naabriteni oli umbes 500 meetrit. Nende juures siis tavaliselt käisimegi koos vendadega ja õega. Kuna meil on peres kuus last, siis sai kokku päris suure seltskonna,“ kirjeldab Kristo, kuidas selga pandi vanad kasukad – mardipäeval midagi isa ja kadripäeval ema kapist. Asja juurde käisid ka näomaalingud või maskid-sallid näo ees: „Taskulambid käes asusime pimedas teele, laulsime ikka traditsiooniliselt külmetavatest küüntest ja valutavatest varvastest. Kuna nii meie pere kui ka naabrid olid talupidajad, siis oli täiesti asjakohane soovida vilja- ja karjaõnne,“ jutustab Elias ning mainib, et saagiks olid ikka maiustused, mis tegid laste meele rõõmsaks. Praegu linnas elades on ta väikseid sante vahel ka ukse tagant leidnud, kuid tunnistab, et aina enam ilmuvad nad halloweeni ajal. „Tegelikult oleks ikka tore, kui meie oma mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon jätkuks, et noortel oleks kindel iga-aastane tegevus ja rohkem põhjust aega koos olla, mitte ainult nutimaailmas suhelda,“ mõtiskleb Kristo ja pakub välja, et kombeid võiks ka kaasajastada, et põnevust jätkuks nii jooksjale kui vastuvõtjale: „Vaevalt kõigil enam vilja- või karjaõnne vaja läheb – selle asemel võiks ju hoopis soovida palgatõusu, puhkusereisi ja palju lapsi!“

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee