Inimesed

Ingerisoomlaste jõulukombed: kaitsvad ristimärgid majadel ja koduselt meisterlikud pirukad peolaual (3)

Merje Malkki | Toimetas Laura Liinat, 24. detsember 2019, 15:36
Kuuse saabumine oli laste jaoks jõuluõhtu suurüllatus, ootus tipnes võimalusega kaunistamises hoogsalt kaasa lüüa.Foto: Annie Spratt / Unsplash
Jõuluaeg on luterlike ingerisoomlaste jaoks aasta tähtsaim püha. Seda väljendab toredasti ka ütlemine „Joulu juhlista jaloin, pappi paras vierahista“ (Jõulud pühadest väärtuslikeimad, papp külalistest parim).

Algselt kolmekuningapäevani peetud jõuluaeg on hilisemal ajal taandunud ingerisoomlaste jaoks 3-4 päevani. Jõuludeks valmistumine on sellest hoolimata aga alati toimunud suure hoolega. Nii nagu eestlasedki, pidid ka ingerlased jõudma suurte koristustööde ja toiduvalmistamistega valmis toomapäevaks.

Samal teemal

Kaitset pakkuvad tegevused
Pärast toomapäeva algas aga jõulurahu aeg. Siis ei pestud pesu, pügatud lambaid, ei kedratud, jahvatatud, lõhutud puid ega tapetud loomi. Ennevanasti arvati jõulude ja kolmekuningapäeva vahelisel ajal olevat liikvel kõik head ja pahad hinged – neile mõeldes pandi toiduohvreid, et kodu ja karja kaitsta. Samuti tehti majadele kaitsvad ristimärgid. Ka elava tule hoidmine, kas ahju all või küünaldena, oli kaitseks üleloomulike olendite eest.

Pabreist kuuseehted
Kombed ja tavad on ingeri peredes antud edasi põlvest põlve ning tänu sellele on paljud neist ka tänaseni üsna hästi säilinud. Nende hulka kuuluvad nii jõuluõlgede tuppatoomine, kuusk, jõuluõlu, jõuluõhtune saunaskäik, väike kodune palvehetk, jõuluvana (joulupukki) kui kirikuskäik. Veel üsna hiljaaegu jutustasid ingerisoome naised, et jõulukuuse tuppatoomine oli nõukogudeajalgi ingerisoomlaste seas levinud – see toodi majja mitte varem kui jõululaupäeval, 24. detsembril. Kuuse saabumine oli laste jaoks jõuluõhtu suurüllatus, ootus tipnes võimalusega kaunistamises hoogsalt kaasa lüüa. Kuuski kaunistati kommide, paberist tehtud ehetega ja väikeste õuntega. Kommipaberite puhul oli oluline, et need oleksid võimalikult kirevad.
Üks ingerlanna Maria on meenutanud: „Iga jumala kord (jõululaupäeval) jutustas vanaema ühe loo Piiblist ja lisaks oma lapsepõlvest Ingerimaal - sellest ajast, mil memme veel väike tüdruk oli. Vanaema näitas meile raamatut „Kadunud Ingeri“ ja selgitas, et kõik selles raamatus on täpselt nii nagu Ingerimaal oligi – puha sulatõsi!“

Kadunud kodune palvehetk
Üks asi, mis tänapäeval on aga teistmoodi kui ennevanasti, on kirikus käimine. Kui nüüd ollakse harjunud jõululaupäeva õhtul kirikusse minema, siis vanasti oli selle asemel õhtul kodune palvehetk. Sel ajal luges pereisa Piiblit ning kogu pere laulis jõululaule. Jõuluteenistusele sõideti alles järgmise päeva varahommikul. Sageli tuli teekond ette võtta lausa kella 5-6 ajal, et õigeks ajaks kohale jõuda.
Jõulud on olnud ingerlaste jaoks kodune püha. Kaugematel sugulastel ja tuttavatel hakati külas käima alles teisel või kolmandal jõulupühal, s.o 26.-27. detsembril praeguse kalendri järgi. Kuna Ingerimaal elas ka ortodoksseid soome-ugri rahvaid (isurid ja vadjalased), kellega luterlikud ingerisoomlased omavahel suhtlesid, siis ühiskülades peetigi jõule suisa kaks korda.

Meisterlikud pirukavalmistajad
Ingerlaste jõululaual on ajast aega olnud erinevad lihatoidud: sült, jõulusink ja ahjuliha, aga ka palavalt armastatud soolaheeringas ja heeringasalat. Palju on koduseid hõrgutisi, soolaseentest ja hapukurgist marjakisselli ja mitmesuguste pirukateni. Pirukategemise kunstis on ingerisoome memmed suured meistrid ja seetõttu võib leida neid täidetud erinevate asjadega – marjapiirakka sisse käivad täiteks mustikad ja vaarikad, segatuna suhkru ja kartulijahuga. Aga väga ilusa värvi ja maitsega saab ka porgandi-pohlapiruka. Võta ette ka oma kodus üks ingeripärane pirukategu!

Pohla-porgandipirukas

Pärmitaignapõhi:

  • 25 g pärmi
  • 250 ml piima
  • 100 g suhkrut
  • 1 tl soola
  • 600 g jahu

Lisa käesoojale piimale suhkruga vedeldatud pärm, sool ja pool jahukogusest ning klopi segamini. Sõtku tainast jahu lisades, kuni see käe ja kausi küljest lahti lööb. Kata tainas puhta käterätikuga ja jäta pooleks tunniks sooja kohta kerkima. Seejärel rulli tainas 1-2 cm paksuseks ja küpsetusplaadi suuruseks.

Täidis:

  • 0,5 l pohli
  • 0,5 l riivitud porgandit
  • 200 g suhkrut
  • 100 g võid

Sega omavahel pohlad, porgand ja suhkur. Aseta segu ühtlaselt taignapõhjale, jättes ääred vabaks. Tõsta ääred segule ja suru kinni. Määri taigna ääred lahtiklopitud muna või suhkruveega. Küpseta 180 kraadi juures u 45 minutit.