Uudised

Maride uus aasta tuleb ennustuste, peedikalja ja valge lambatallega 

Lyudmila Yamurzina (Tallinna Mari Selts) | Toimetas: Laura Liinat, 31. detsember 2018, 08:16
Marid käisid santi jooksmas uusaastaööl. Andres Treial, zoomfoto.ee
Marid on soome-ugri rahvas, keda tihti peetakse viimasteks paganausulisteks Euroopas. Nii on neil näiteks tänini säilinud komme korraldada soojal ajal, mil maa ei ole veel külmunud, pühas salus regulaarseid palvetamisi. Talvisele pööripäevale järgnevat uue aasta vastuvõtmist tähistavad nad aga santide toodud ennustuste ning valge lambatalle püüdmisega.

 

Samal teemal

Nii nagu paljud teisedki maarahvad on marid järginud kuukalendrit. See on kasutusel tänapäevalgi, et planeerida selle põhjal rituaale ja kombeid. Kuna enamus maausuliste tähtsamaist tegevustest on sõltuvuses päikesest, siis langevad ka maride rahvakalendri peamised tähtpäevad pööripäevadele. Maride iga aastaaja pöördelised hetked on seotud viljakusega.

Nädalajagu uusaastapidustusi
Uue aasta algust kutsuvad marilased šorõkjol, mis tähendab otsetõlkes lamba jälge. Teadlased on aga uskumusel, et tegu on iidse pühaga ning sõnaosa „jol“ märgib sarnaselt eesti keele „jõulule“ ringi ja uue aasta sündi. Sel ajal saab üks ring täis ja päevade pikenemisega algab uus. Sõltuvalt kuukalendrist (noorkuu esimene reede pärast talvist pööripäeva) võib šorõkjol langeda detsembri lõppu või jaanuari algusesse ning kestab see nädal aega. Marilased on uskunud, et just sel ajal jäätub jõel vesi ning karu keerab teise külje.

Lambad toovad õnne
Šorõkjoliks valmistutakse varakult ja lisaks kodule ka põllul ja laudas. Nii raputavad marid sel puhul puudelt lumevaiba ja teevad lumest heinarõuke meenutavaid kuhje – just see toob endaga ühes uuel aastal hea viljasaagi. Mehed vaatavad üle oma jahi- ja kalatarbed ning naised korrastavad kangad, riided, sokid ja muud käsitööna valminud esemed. Jõuluööl on tavaks käia ka laudas lammaste jalgu katsumas. Pimedas üritatakse kinni püüda ka valge lambatall, et uuel aastal endale õnne tagada.

Santide kiitus tagab edukuse
Sel ajal käivad marid ka majast majja, olles riietunud mitmesugusteks loomadeks ja santideks, neid juhib vasli kugõza või kuva ehk vaslitaat või –eit. Sandid ennustavad tulevikku ning neile pakutakse selle eest kodukalja, pannkooki, leiba ning lastele kuivatatud marju, pähkleid ja maiustusi. Pererahval tuleb lugeda ette aasta jooksul tehtud tegemised. Kui on vähe või halvasti tehtud, siis saab peremees või kogu pererahvas karistada – antakse vitsa. Kui aga hästi, siis sandid kiidavad või esitavad ise mõne laulu. Pererahvas ootab kiitust väga ja püüab igati külalistele meele järele olla, sest usutakse, et šorõkjol näitab kätte algava aasta edukuse.

Uhke toidulaud
Nädala pikkusi šorõkjoli jaoks valmistatakse toidulauale pliine, kodukalja, kartulipirukaid ning keedetakse kõrvitsaga hirsiputru. Proovi järele võtta uus aasta vastu maridele omaste toitudega!

Peedikali
(kogusest saab ühe liitri kalja)
Vaja läheb:
300 g peeti
25 g humalaid
teelusikaotsatäis pärmi
3 sl suhkrut
100 g rukkiteri
Tee kalja nii:
Puhasta peedid ja lõika tükkideks. Kuivata tükid ahjus.
Valmista linnased. Selleks võta rukkiterad ja leota neid külmas vees kuni terad on paisunud. Aseta terad sõelale ja lase neil nõrguda. Hoia teri (vilja)sõelal kuni need hakkavad idanema. Pane idanenud rukis ahjupotti hauduma. Seejärel kuivata terad ja aja läbi hakklihamasina.
Vala kuivatatud peet üle küla veega ning pane keema. Kui peet on pehme, vala vesi ära ning lisa linnased ja kuiv humal. Keeda segu veel 20-30 minutit. Kurna ja lase jahtuda 30-35 kraadini. Seejärel lisa soojas vees lahustatud pärm ja pane saadud segu käärima.
Tarvita kalja janu kustutamiseks suhkruga. (Peedikalja võib valmistada ka ilma linnasteta.)

Kolmekihilised pliinid
(kogusest piisab ühe suure pliini valmistamiseks)
Vaja läheb:
1 sl (kuhjaga) rukki- või nisujahu
1 muna
vett
soola
1 tl kaerajahu või mannat
0,75 sl keefiri või hapupiima
1,5 sl hapukoort
1 sl kaeratangu
Valmista pliinide kihte nii:
ESIMENE KIHT: Valmista tihe hapendamata taigen rukkijahust, 1 tl lahtiklopitud munast ja veest. Lisa maitseks veidi soola. Lase tainal 30-40 minutit seista. Vormi tainas ümmarguse panni suuruseks, jättes paksuseks u 1,5 - 2 mm. Aseta pann ahju ning lase pruunistuda kuni kuni tekib koorik.
TEINE KIHT: Sega kokku kaerajahu, keefir ja 1 tl hapukoort. Laota segu esimese kihi peale ning vaata, et see saaks oma konsistentsilt tihedam ja paksem (u 2 mm) kui eelmine. Küpseta ahjus.
KOLMAS KIHT: Leota kaeratange 8-10 tundi ülejäänud hapukoores. Laota saadud pudrutaoline mass teise kihi peale ja küpseta pruuniks.
Võta pliin ahjust ja aseta suurele alusele. Määri enne söömist sulavõiga.
Huvitav fakt! Erinevates kihtides kasutatav jahu sõltub tegijast ja valmistamise piirkonnast. Nii võib esimese kihi valmistada nisujahust, teise kihi jaoks kasutada mannat või kaerahelbeid ning kolmandas kihis segada omavahel ka kaera- ja nisujahu hapukoore ning kohupiimaga. Oluline on, et pliin ei oleks paksem kui 6-7 mm.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee