Kodu

Tõid koju putuktoidulise taime. Mis edasi? (2)

Marika Piskunova, 11. jaanuar 2019, 10:22
Kärbsepüünis (Dionaea). Lehe siseküljel asuvad puudutusele tundlikud päästikukarvad, mis reageerivad, kui putukas maandub lehekesele, ja leht plõksatab kinni. Mida rohkem saak rabeleb, seda tugevamini leht sulgub.Foto: etheriel, Pixabay
Looduses kasvab enamik putuktoidulistest taimedest niisketel soostunud toitainevaestel aladel. Koju selliste kasvutingimuste loomine on paras väljakutse. Kui see aga õnnestub, saad taime jälgides endale tõeliselt huvitava hobi.

1. reegel: niiske õhk ja muld
Kodus saad kõige parema tulemuse, kui kasvatad putuktoidulisi taimi avatud terraariumis või klaasanumas, kus õhk on niiske, kuid siiski ringleb ja kuhu pääsevad ka putukad ligi. Liiga umbses terraariumis levivad kergesti hallitus ja taimehaigused.
Putuktoidulistele taimedele meeldib, kui neid sagedasti sooja veega piserdad. Õhuniiskuse saad kõrge (50–90%) hoida ka elektrilise õhuniisutaja abil. Enamikule neist meeldib väga märg muld ja pisut vett potialusel. Kui vesi hakkab aluselt otsa saama, ongi aeg taime uuesti kasta. Erand on kanntaim, kelle aluselt tuleb liigne kastmisvesi alati ära valada.
Kasta taimi pehme veega. Ideaalne on toasoe vihma- või lumesulamisvesi, aga sobib ka destilleeritud või paar päeva toas lahtiselt seisnud kraanivesi.

Samal teemal

2. reegel: happeline ja hästi lahja muld
Sobiva mulla võid kokku segada võrdses koguses väetisevabast happelisest turbast ja liivast. Kanntaimele sobib hästi orhideemuld, mille hulka võid samuti segada pisut haput turvast.
Kuna need taimed saavad vajalikud toitained püütud putukatest, pole neid tarvis väetada. See võib neile isegi kahjulik olla. Lase neil ise putukaid püüda. Soovi korral võid neile pakkuda ühe või paar putukat iga paari nädala tagant. Toit peab olema värske, kuivanud putukad neile ei meeldi. Erand on taas kanntaim, keda võid aeg-ajalt turgutada lahja orhideeväetisega.
Kindlasti ära poeta lehtedesse hakkliha vms ega puuduta lehti niisama. Kiusamine ja liiga sage toitmine viib taime stressi ja ta võib hukkuda.

3. reegel: palju valgust ja sooja
Putuktoidulised taimed vajavad palju valgust, kuid mitte eredat keskpäevast päikest. Kanntaimele ja võipätakale sobib pisut varjulisem koht. Ülejäänud võivad pisukese harjutamisega kasvada ka päikese käes, aga siis tuleb hoolega jälgida, et muld oleks alati niiske.
Toatemperatuur peaks olema kasvuperioodil üsna kõrge, 20–35 ºC. Suvel võid potid ka õue viia, kuid too need enne sügise saabumist aegsasti tuppa tagasi. Kanntaim eelistab suvitada kasvuhoones või toas.
Troopikast pärit taimed, kes kasvavad aasta ringi, vajavad talvel taimelampide lisavalgust.

4. reegel: lase puhata
Näpitslill, kärbsepüünis ning huulheina ja võipätaka parasvöötmest pärit liigid vajavad talvel kolme-neljakuulist puhkeperioodi. Enamasti annavad taimed sellest ise märku – päeva lühenedes hakkavad taime lehed vähehaaval kuivama. Vähenda järk-järgult kastmist ja ära jäta kastmisvett alusele. Eemalda kõik surnud taimeosad ja õievarred. Hallituse vältimiseks raputa mullale pisut kaneeli või pudista turbasammalt. 
Vii talvist puhkeperioodi pidavad taimed jahedasse, näiteks 5–10 ºC garaaži, sahvrisse või verandale. Mõni putuktoiduliste kasvataja talvitab oma taimi isegi külmkapi juurviljasahtlis. Oluline on, et temperatuur ei langeks miinuspoolele. 
Puhkeperioodi ajal hoia muld potis ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Sel ajal pole valgus taimedele kuigi oluline.

5. reegel: eemalda kahjurid ja hallitus
Vaatamata sellele, et tegemist on putuktoiduliste taimedega, võivad ka neid kimbutada kahjurputukad. Mõnel liigil võib esineda lehetäisid. Kui nii, kasuta mõnd orgaanilist tõrjevahendit. Vill- ja kilptäid eemalda käsitsi.
Sügisel ja talvel võib taime ülekastmisest tekkida hahkhallitus. Sel juhul vähenda kastmist, eemalda kahjustunud taimeosad ja pritsi mõne süsteemse fungitsiidiga.