Nipiraamat

Rüht reedab su tõelise olemuse (2)

Signe Valgemäe, 28. jaanuar 2019, 12:53
Rüht on justkui visiitkaart, mis näitab meie harjumusi, elustiili ja vaimset seisundit. Foto: Jesper Aggergaard, Unsplash
Rühti võib pidada inimese esmaseks visiitkaardiks, kuna see hakkab koheselt silma. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid kehahoide. See näitab meie keha ehitust ning peegeldab meie harjumusi, elustiili ja ka vaimset heaolu.

Rühti tuleks vaadelda kui mitte ainult luulist struktuuri, vaid ka kui keha tervikut. Rüht on harjumuspärane ja sundimatu kehahoiak seismisel, istumisel, kõndimisel ja muudel tegevustel.
Rüht võib mõjutada nii füüsilist kui vaimset tervist, kuid selle pärast ei tasuks ka üle muretseda. Väikesed kõrvalekalded ja asümmeetriad inimeste kehahoius on täiesti normaalsed ning ilma sümptomiteta pole neid vaja kohe ka korrigeerima hakata. Sõnad “skolioos” ja “nõgusselgsus” võivad tekitada inimestes asjatut hirmu ja pärssida nende füüsilist aktiivsust, kartuses, et nad teevad endale sellega liiga. Tegelikult ei ole see üldse nii! Uuema aja teadusuuringud ei ole leidnud otsest seost valu ja rühi vahel, pigem on halb kehahoid tekkinud mingite muude probleemide kui rühi tõttu.

Samal teemal

Miks tekib pikast istumisest ebamugavustunne?

Tänapäeva ühiskond soosib istuvat eluviisi ning pikalt staatilises asendis istumist. Vähene füüsiline aktiivsus, ühekülgsed liigutused ning pikad tööpäevad arvuti taga ühes ja samas asendis võivad hakata mõjutama liigesliikuvust ning tekitatada lihastes ja ligamentides pinget.
Lülisamba rindkere osa ülesandeks on sirutuda ja painduda. Istudes pidevalt küürus seljaga on rindkere sirutus piiratud ning kössis asend tundub mugavam. Sama kehtib ka liigselt sirge seljaga, nö. sõduri rühiga, istumise kohta. Sellisel juhul jääb rindkere liikuvus painutuse suunas piiratuks ning võib omakorda problemaatiliseks muutuda. Inimene hakkab teadlikult vältima asendeid ja liigutusi, mis talle ebamugavust tekitavad ning see võib omakorda harjumuspärast kehahoidu veelgi süvendada.

Pikalt istudes nihele ja vaheta asendit

Väär on arusaam, et kaheksa tundi ühes “õiges” asendis kontori- või koolilaua taga istumist või ainult seismist hoiab ära rühiprobleemid ning vähendab valu. Nimelt, pole olemas üht õiget asendit istumiseks ega seismiseks. Keha on loodud liikuma, ja kõige parem soovitus ongi päeva jooksul palju niheleda, asendeid vahetada ning liikuda. Keha peaks olema suuteline vahetama asendeid vastavalt olukorrale. Liikumine olgu kasvõi lühiajaline, 1-2 minutit korraga, kuid mitmeid kordi päeva jooksul ja võimalikult meelepärane. Sirutada ja painutada võiks ennast igapäevaselt, et säilitada liigesliikuvust.

Rüht näitab vaimset seisundit

Rääkides põgusalt ka vaimsest heaolust, siis längus õlad, kühmus selg - need on endasse tõmbunud inimese tunnused. Neil, kellel on kalduvus masendusele ja depressioonile on üldjuhul “halvema” rühiga. Enesekindlad ja kõrgema enesehinnanguga inimesed on suurema tõenäosusega ka sirgema seljaga.

Rühi parandamiseks

Kellel on soov parandada rühti, siis tuleks valida endale meelepärane füüsiline aktiivsus, kus parandatakse kehatunnetust, liigesliikuvust, koordinatsiooni ja tasakaalu. Parandades liigesliikuvust ja tugevdades võrdselt kogu keha lihaskonda jaksad ka kauem erinevates kehaasendites püsida.
Harjumuspärase kehahoiu muutmine võib olla küllaltki raske. Tavaliselt ollakse oma rühiga nii harjunud, et katse seda muuta võib tunduda ebaloomulikuna. Uus kehahoid võib esialgu näida ebamugav. Selleni on võimalik jõuda alles pikema aja jooksul. Nii nagu iga teine oskus vajab ka rühiga tegelemine järjepidevust!

Kas teadsid, et:

  • täiesti sümmeetriline ja sirge rüht on pigem erand,
  • rüht ei ole valu põhjus, hoopis valu võib olla rühiprobleemide põhjustajaks,
  • rüht mõjutab nii füüsilist kui vaimset heaolu,
  • skolioos ja nõgusselgsus ei ole valu põhjustajaks,
  • masendus, depressioon ja kurbus võivad mõjutada rühti.