Uudised

KOGEMUSLUGU | Mis aitaks uuel töökohal kiirelt sisse elada? (2)

Kadri Penjam, 10. november 2019, 00:01
SELTSIELU TULEB KASUKS: Kindlasti tasuks uus töötaja kohe firma ühistesse üritustesse kaasata. Kohvipauski aitab kolleegidega tutvuda. Foto: Vida Press
„Kõige olulisem on hoolida töötajast ka kui inimesest. Siis on uustulnukal hõlpsam sisse elada ning ta püüab endastki maksimumi anda,“ ütleb Anu Loide, kes on pidanud uutes ametites kohanema nii Eestis kui ka Hollandis. 

Kui nüüdseks Hollandisse Den Haagi kolinud 30ndates eluaastates Anu Loide oma Eestis töötatud aastatele mõtleb, tõdeb ta, et kuigi kolleegid suhtusid temasse toetavalt, tuli tal uustulnukana pigem endale loota. Ta usub, et eestlastel on selline iseõppija mentaliteet siiani sügavalt veres. „Kui pead midagi küsima, siis teed seda pooleldi vabandust paludes, et kolleege mitte väga palju segada. Aga tegelikult ei tohiks see nii olla – uus inimene ongi selleks uus, et ta alles viib end asjadega kurssi,“ arvab Anu ja lisab, et asjalik juhendamine kulub alati ära. 

Samal teemal

Arenguvestlused peaksid toimuma mitte ainult katseaja lõpus, vaid pidevalt. „Siis saab inimene aru, et tuntakse siirast huvi, kuidas ta kohaneb ja kuidas saaks teda toetada.“ Muidu mõjub see Anu sõnul kui kontrollkõne, kas saad ikka hakkama, kas läbid katseaja või mitte. 

Samuti on tema sõnul oluline vahetu kontakt eelmise ja järgmise töötaja vahel. „Kui hakkasin oma töökohast edasi liikuma, oli minu jaoks ääretult tähtis anda järgmisele inimesele asjad personaalselt üle. Juhendasin teda mõnda aega, vähemalt korra tegime kõik praktilised ülesanded koos läbi. Et ta teaks, kuidas töö käib, mitte ei peaks hakkama ise aimama ja katsetama,“ loodab Anu, et „mantlipärijal“ oli temast toona ka abi. 

Kaks nädalat koos isikliku juhendajaga  

Anu ei salga, et Hollandis on võõra keeleruumiga töökeskkonda sulanduda olnud keeruline, kuid ta on sellega edukalt hakkama saanud. „Mulle on andnud palju jõudu see, et mind tahetakse välja õpetada. Minus nähti potentsiaali isegi enne, kui ma ise seda endas nägin. Esimesed kaks nädalat istus uues töökohas mu kõrval personaalne mentor ja me tegime kõike koos. Lisaks talle andsid iga päev tagasisidet nii kolleegid kui ka mina ise,“ räägib Anu, kes praegu töötab osalise koormusega ehk 24 tundi nädalas. Siiani on kolleegid varmad vajadusel aitama. 

„Palju jõudu on andnud see, et mind tahetakse välja õpetada. Minus nähti potentsiaali isegi enne, kui ma ise seda endas nägin,“ ütleb Hollandi võõra keeleruumiga töökeskkonda edukalt sulandunud Anu Loide. Foto: Erakogu

See, et kõik algab uue asutuse ja selle reeglite põhjaliku tutvustamisega, on Anu sõnul Hollandis elementaarne. Hoolega jälgitakse, et uus töötaja saaks kõik vajalikud koolitused. 

Naise sõnul on hästi sümpaatne, et uuelt inimeselt uuritakse, kuidas ta tööle jõuab ning makstakse transporditoetust. „See tekitab tunde, et sinust hoolitakse ka kui inimesest, mitte vaid kui töötajast. Vastavalt vajadusele on uuel inimesel võimalik alustada ka osalise töökoormusega. See on eriti mõistlik väikelaste emade puhul. Lisaks on igal asutusel nii-öelda omad premeerimise päevad, mis tähendab, et olenevalt töökoormusest on töötajal peale puhkuse- ja haiguspäevade (viimased on näiteks selleks, et arstil käia või kodus tervist turgutada) ette nähtud perekondlikel põhjustel vabad päevad,“ tõdeb Anu teistki korda, et kõige olulisem on hoolida töötajast ka kui inimesest. Sel juhul on inimesel uude kohta lihtsam sisse elada ning tekib ka soov end rohkem pingutada. 

Muuda kohanemine lõbusamaks

Sama meelt on ka Kärt Kinnas, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juht. Tema sõnul tekitab töökoha vahetamine inimeses alati veidi ärevust ning seda olulisem on aidata tal sujuvalt sisse elada. 

„Sestap saadetakse juba enne esimest tööpäeva inimesele sisseelamiskava ja tema juhendaja kontaktid. Sisseelamiskavas on kirjas info väljaõppe ja koolituste kohta, iganädalaste koosolekute plaan ning võimalikud kohtumised nende kolleegidega, kellega ta hakkab iga päev külg külje kõrval tööd tegema,“ selgitab Kärt. 

Tema sõnul on loomulik, et esimesel tööpäeval tuleb juhendaja või juht uuele inimesele vastu, valmis on pandud vajalikud töövahendid (arvuti, tööriietus, rinnasilt vms) ning niinimetatud „Tere tulemast!“ kingitus, kus lisaks asutuse sümboolikaga toodetele on kirjas ka ettevõttes kehtivad reeglid ja tavad.

Päev peaks algama ringkäiguga firmas, et uus inimene saaks lisaks lähematele tiimiliikmetele tutvuda teistegi kolleegidega. Kindlasti tuleks silmast silma tutvustada kontaktisikut või juhendajat, kelle poole ta alati võib pöörduda,  ning viia ta kurssi firma töökultuuri ja kommetega. 

Et sisseelamine lõbusamalt läheks, võib näiteks korraldada viktoriini ettevõtte toodete ja ajaloo kohta või paluda uuel töötajal leida kolm inimest, kes on firmas vastu pidanud juba viis aastat. Meeskonnatunne tekib kiiremini, kui uus kolleeg kohe ühistele lõunatele ja firmaüritustele kaasa kutsuda. Kasuks tuleb ka uue töötaja infopäev.

Kindlasti on oluline pidev suhtlus uue töötaja ja tema otsese juhi vahel. „Tagasiside tuleb anda regulaarselt ja mõlemapoolselt. Nii on hea ülevaade, kuidas sisseelamine sujub ning millist tuge töötaja vajab,“ tõdeb ka PARE juht, et töötajale on oluline, et temast hoolitakse. 

Kasulikke kogemusi: firmat tutvustavast lauamängust kogemuste vahetamise klubini

*ABB Eesti personalijuht Ly Malk toob näite, et peale sisseelamisprogrammi on neil ettevõtet tutvustav lauamäng, mis annab koos teiste uute töötajatega läbi mängides põhjaliku ülevaate ettevõtte tegevusvaldkonnast, toodetest ja ajaloost ning aitab kolleege paremini tundma õppida. 

*Rahvusooper Estonia personalijuht Elina Orumaa lisab, et kasulik on regulaarselt korraldada uutele töötajatele omavahelisi kohtumisi. Nii saavad nad üksteisele jagada häid kohanemisnippe. Orumaa on veendunud, et värskelt sisseelanud töötaja teab kõige paremini, kuidas teist uustulnukat toetada.

*Paulig Balticu personalijuht Katerina Muhel sõnab, et neil on kolmekuuline sisseelamisprogramm, mis hõlmab ka Soome kohvitehase külastust ja töötube. Uus töötaja saab endale buddy (ingl k sõber) ning võimaluse olla töövarjuks teisele töötajale. Töölepingu allkirjastamisel saab inimene võimaluse avastada uue tööandja maitseid – paki, milles on tooted ja retseptid. Ettevõtte tutvustamist alustatakse aga juba kandideerimise ajal, kui kõigil palutakse teha firma toodete või teenustega seotud kodutöö.