Uudised

Lugeja küsib: kas D-vitamiini peaks võtma ka päikesepaisteliste ilmadega? 

Toimetas Laura Liinat, 18. mai 2019, 21:05
D3-vitamiin imendub kordades paremini kui D2-vitamiin.Foto: Wentao Li / Freepik
D-vitamiini kasulikkusest, eriti vähese päikesega Eestis, on kuulnud ilmselt igaüks. Kui talvine manustamine näib juba loomulik, siis kuidas käituda suvekuudel? Kas vastab tõele, et D-vitamiini ei ole tarvis võtta kuudel, mille nimes pole r-tähte, selgitab City Tervisekliiniku toitumisnõustaja Teele Teder.

Eriti tõsine D-vitamiini puudus on Eesti inimestel talvel, mil selle tase on normist madalam 73% inimestest. Kuid ka suvel pole olukord kiita – Mart Kulli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoritööst, mille uuringus osales ligi 400 tervet 25–70aastast Eesti elanikku, selgus, et 30% eestlastest kannatab D-vitamiini puuduse käes ka päikesepaistelistel kuudel.

Samal teemal

Selleks, et teada saada, kas konkreetsel inimesel tasub D-vitamiini tarbida ka suvekuudel, tasub enne määrata ära selle tase veres. Seda on võimalik teha nii perearsti juures, erakliinikutes kui ka meditsiinilaboris (nt Synlabis). Saadud näidust oleneb ka annus, mida tuleb võtma hakata.

Mis on tervislik?
Eestis peetakse D-vitamiini taseme veel tervislikuks alumiseks normiks 75 nmol/l, parimal juhul võiks see olla kuni 250 nmol/l. Läbiviidud analüüsid näitavad, et see number on eestlastel vahel ka 35 või isegi alla selle.

Eelista sobivaimat tüüpi
D-vitamiini on kahte tüüpi: D2 ja D3. Nende kõige suurem erinevus avaldub inimorganismi võimes neid omastada. D3-vitamiin imendub kordades paremini kui D2-vitamiin.

Huvitavaid fakte
• Päikesekaitsekreemid takistavad tugevalt D-vitamiini sünteesimist naha kaudu.
• Eakate inimeste nahk toodab D-vitamiini palju vähem kui noore inimese oma.
• Tumedanahalised saavad päikesest D-vitamiini kätte vähem.
• Selleks, et nahk saaks päikesevalgusest D-vitamiini sünteesida, peab see langema korraga vähemalt 25%-le kehast, näiteks kätele, käsivartele, säärtele.