Kodu

Pereterapeut annab nõu: nii säästad lapsi lahkumineku raskustest (6)

Kadi Saar, 2. august 2019, 07:46
Kõige enam mõjutab laste heaolu vanemate omavaheline läbisaamine. Foto: Ba Phi / Pexels
Üha sagedamini kuuleme abielude lahutamisest ja kooselude purunemisest. Sealjuures jäävad lapsed tihtilugu tormi keskele. Kuidas toime tulla selle keerulise ajaga? Kuidas säästa ennast ja tagada laste heaolu?

Statistikaameti andmetel sõlmiti Eestis 2017. aastal 6447 ja lahutati 3323 abielu. See teeb umbes ühe lahutuse kahe registreeritud abielu kohta. Paari- ja pereterapeut Küllike Lillestiku sõnul ei tule otsus lahku minna kunagi niisama. „Tavaliselt eelneb sellele umbes paariaastane või isegi pikem periood, mil üks või mõlemad osapooled tajuvad, et kõik ei ole päris hästi. Toimub pidev võimuvõitlus, ollakse kinni konfliktifaasis ja sellega kaasneb väga palju pettumust, lootusetust, abitust. Kui partnerid tunnevad ära, et on sellises kohas, siis soovitan kiiresti abi otsida, sest see periood võib olla lastele kõige kahjulikum. Alustada võikski samm enne seda, kui tuleb lõplik otsus lahku minna. Kui inimene on rahulolematu oma eluga, oma suhtega, on aeg vaadata, kuidas ta on oma elu loonud ja kujundanud – aeg vaadata endasse. Ümberringi olevad inimesed ei tee minu elu halvaks, vaid mina ise ikka elan oma elu. Kui olen suhtes õnnetu ja see ei rahulda neid vajadusi, mis minul on, siis peab endalt küsima, mida panustan sellesse suhtesse, kuidas selline olukord on tekkinud? Olukorda peaks vaatlema läbi oma isikliku rolli – mida ma saan suhtesse panna sellist, et ma oleksin sellega rahul?”

Kõige enam mõjutab laste heaolu vanemate omavaheline läbisaamine. Foto: Ba Phi / Pexels

Pereterapeudi viis soovitust, kuidas lahkuminek üle elada:

1. Säilita austus oma ekspartneri suhtes

Samal teemal

Kõige olulisem on, et ekspartnerite vahel jääks alles soov ja tahe austada teineteist ja teha koostööd – nii kannatavad lapsed elumuutuse tõttu kõige vähem. Kuigi ei olda enam naise ja mehena koos, siis seotus ühiste laste kaudu jääb ning jätkatakse ema ja isa rollides.

Tähtsaim on teha koostööd, seades laste vajadused esikohale ja vältides olukorda, kus laps peaks hakkama pooli valima. Isegi, kui teise vanema valikud või otsused ei meeldi, tuleb neist lugu pidada ja usaldada, et ta annab lapsevanemana oma parima.

Lahutus kui protsess on väga valus ja tark oleks enda jaoks see valu normaliseerida, selle asemel, et ekspartneri peal oma emotsioone välja elada. Oluline on mõlemal aru anda, et enda tunded on ka enda vastutada.

2. Ole lapsele olemas

Laps, kelle ema-isa lahutavad, peab tundma, et kõigest hoolimata on tal endiselt kaks armastavat vanemat. On oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga võrdselt aega ning tal oleks mõlema vanema juures kodu. Laps peab tundma emotsionaalset kuuluvust mõlemas peres ja kodus. Täpsem elurütm on juba vanemate kokku leppida ja korraldada – hea oleks luua graafik, mille alusel laps kordamööda mõlema vanema juures viibib. Oluline on siis ka sellest vanemate ühiselt loodud plaanist kinni pidada. Lapsed, kellel on kaks kodu, tulevad lahutuse protsessiga paremini toime kui need, kelle üks vanem jääb ainult nii-öelda pühapäevavanema rolli.

Tähtis on hoida avatud õhkkonda. Vastasel korral loevad lapsed õhust, et midagi on paigast ära – olukord muutub neile ebakindlaks ja nad võivad hakata endas süüd otsima.

3. Rahusta lähikondlasi

Vanemad, sugulased ja sõbrad võivad kõik olla juhtunust šokeeritud. On väga tähtis nad maha rahustada, paluda neil pooli mitte valida ning lasta lahutusel rahulikult juhtuda. Vältida tuleks ka kellegi taga rääkimist ja tülitsemise energia ülal hoidmist või juurde tootmist. Lähikondlastele tuleks saata sõnum: jah, me lahutame, aga detailid ei puutu praegu teisse.

Suhete paranemise nimel tasuks pingutama hakata enne kui on hilja.Foto: Vera Arsic / Pexels

4. Otsi abi iseendale

Kui kumbki osapooltest tunneb, et tal on keeruline raskustega toime tulla, tuleks teadlikult endale abi otsa. Oluline on, et vanem saaks iseendaga hästi hakkama, sest ainult siis leiab ta ka jõu laste heaolu huvides tegutseda. Mida paremini vanem iseendaga hakkama saab, seda tervemad on ka lapsed.

Endaga tegelemisel aitab kindlasti kaasa kirjanduse lugemine kärgperenduse, leina ja iseendaga hakkama saamise kohta. Samuti peaks olema keegi, kes kuulab ja jääb sealjuures neutraalseks – see võib olla terapeut, aga ka sõbranna, kes ei vali pooli. Tähtis on anda endale aega lahkumineku protsess emotsionaalset samm-sammult läbi teha.

Enamasti vaadeldakse lahkuminekut kui väga suurt õudust, kuid see ei pea nii olema. Hetkel on küll valus, lein ja ebameeldivad ajad, aga on ka olnud väga ilusaid perioode. Pole mõtet luua endale kujutluspilti, et lahutus on midagi koledat ning hakatagi siis seda ettekujutust realiseerima. On ju tegu suure ja julge sammuga, kui inimene võtab vastu otsuse eri teed minna, tunnistades, et seda, mis paari koos hoiaks, enam pole. Seega tasuks võtta kohe alguses õige hoiak ja uskuda, et head ajad on veel ees. 

Koolitusprogramm „Dialoog laste nimel“ on mõeldud vanematele, kellel on käsil või seljataga keeruline lahkuminek ja nad ei suuda lapsi puudutavates küsimustes kuidagi kokkuleppele jõuda. Programmi eesmärgiks on parandada lahutavate või lahku läinud vanemate vahelisi suhteid nii, et lapsed saaksid kasvada võimalikult pingevabas ja eluterves õhkkonnas. Programmile registreerumine toimub jooksvalt. Eeltingimuseks on ekspartnerite ühine osalemine.