Kodu

TAIMENURK | Kuidas luua hooldusvaba kuhikpeenart? 

Therese-Liise Aasma, 26. mai 2019, 16:24
Kuhikpeenar matkib metsa looduslikku kasvukeskkonda. Pexels
Kuhikpeenra kihiline ülesehitus matkib metsa all toimivat ja taimedele meeldivat looduslikku kasvukeskkonda. Nii saad väetisevabalt ja vähese hoolega terved ning tugevad taimed, sest peenar katab kõik nende vajadused.

Mitme kihiga hugel- ehk kuhikpeenar koosneb pehkinud palkidest, okstest ja muust orgaanilisest materjalist. Loomuliku loodusliku protsessina kõdunevad lehed ja pehkiv puit hoiavad peenras parajalt niiskust, isegi põuasel ajal, ning vabastavad pidevalt taimekasvuks vajalikke toitaineid.

Aktiivsed mullamikroorganismid vastutavad selle eest, et kasvupinnas oleks püsivalt huumuserikas ja soe. Peenra sisemuse ümbertöötlemisele aitavad kaasa vihmaussid, sest neile meeldib niiske ja orgaaniliselt rikas pinnas. Tänu neile on mullas ka rohkem hapnikku. Õhuline pinnas seob hästi niiskust ja toitaineid, nii et taimejuurtel on seal lihtne kasvada.

Peenart ei kaevata pärast rajamist kunagi üles ja alates teisest aastast pole seda vaja ka eriti kasta. Vertikaalne pind soojeneb kiiresti, pikendades taimede kasvuperioodi.

Peenra loomise põhimõtted

Kindlaid reegleid kuhikpeenra rajamiseks pole. Kohanda soovitused vastavalt oma aia oludele ja käepärastele vahenditele.

Joonis kuhikpeenrast.  Therese-Liise Aasma

Pea meeles!

  • Selleks et vesirotid ja mutid kuhikpeenrast enda uut peakorterit ei teeks, lao süvendisse palkide alla suurtest kividest kiht.
  • Peenar võiks olla vähemalt 250 × 150 cm suurune. Optimaalse suuruse määrab aia suurus ja peenra eesmärk. Suure peenra rajamiseks laenuta väike kopp.
  • Võid rajada ka mitu piklikku või ruudukujulist peenart või neist hoopis mõne muu kujundi luua.
  • Peenar tuleks võimalusel rajada põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustingimused kõige optimaalsemad.
  • Tee kindlaks, millisest suunast puhuvad su aias külmad tuuled. Samas arvesta, et teiselt poolt on peenar ise kõrguse tõttu tuuletõke ja loob aeda sooja nurgakese.
  • Peenra küljed peaksid olema 45–65kraadise nurga all. Sellest järsemalt seinalt pudeneb muld alla ja taimedel pole hea kasvada.
  • Kõik peenrakihid peaksid olema vähemalt 25 cm paksused.
  • Olenevalt ehitusviisist on peenra eluiga 5–6 aastat, misjärel tuleb see taas üles ehitada.
  • Kes tahab peenrale äärt, võib selle laduda järelejäänud suurematest okstest või kividest ja mugavad kõnnirajadki ümber ehitada.

Kuhikpeenar matkib metsa looduslikku kasvukeskkonda. Pexels

Raja peenart nii:

  • Eeltöö. Kõigepealt kaeva plaanitavasse peenrakohta 25 cm kuni 1 m sügavune süvend ja kata selle põhi kividega. Kaevik on oluline, sest maasse maetud orgaaniline materjal kogub ja hoiab hästi niiskust.
  • Raja 1. kiht. Aseta süvendisse kivide peale suuremad oksad, puu- ja kooretükid. Kui teed peenra aluse maha langenud kõdunevatest palkidest, on peenra eluiga pikim. Peened puud ja oksad lagunevad seevastu kiiremini. Parim valik on kask, lepp, vaher ja viljapuud. Igal juhul ära kasuta toorest okaspuud, sest see laguneb aeglaselt.
  • Raja 2. kiht. Kui sul pole välja kaevatud murumätastega aias midagi muud teha, pane need tagurpidi oksarisule. Kasvata peenart ka osaga pindmisest mullast ja välja kaevatud alumise mullakihiga.
  • Raja 3. kiht. Selleks kihiks sobivad niidetud muru, kõdunevad lehed, kooretükid, põhk ja väiksemad oksad. Vahepeal pressi kihte peenral jalgadega alla. Kuhja 3. kihti ka suuremad taimejäänused, valmimata kompost, adru ja üle jäänud alumiste kihtide muld.
  • Raja 4. kiht. Kata kogu 3. kiht pindmise viljaka mullakihiga, mis jäi järele augu kaevamisest, et luua ühtlane alus taimede kasvatamiseks.
  • Raja 5. kiht. Viimaseks kihiks sega kokku viljakas kasvumuld ja korralikult lagunenud kompost, et moodustuks sobiv pinnas, kuhu peagi külvata või istutada taimed.
  • Viimistle. Tõmba peenra keskele 10 cm sügavune niisutusvagu, et vihma- ja kastmisvesi imenduks peenra sisemusse.
  • Lase vajuda. Enne kui midagi peenrasse külvad või istutad, lase sel vähemalt nädal aega seista ja vajuda. Kuhik vajub hiljem ka, kuid mitte nii palju kui alguses.
  • Multši. Pärast taimede istutamist ja suuremaks sirgumist multši peenar põhu, pilliroo, niidetud muru vms. Uuenda peenra komposti- ja multšikihti igal aastal.
  • Kaeva niisutuskraav. Jäta peenra külgedele ruumi kraavikese jaoks, kuhu jookseb vihma- ja kastmisvesi, et see niisutaks peenra alumist osa.

Taimed kuhikpeenras

Kuhikpeenras on kasulik kasvatada põhikultuuride vahel ka õitsvaid taimi, et tolmeldajatel ja teistel taimedele kasulikel putukatel pidevalt toitu oleks. Arvestades taimede soojus-, niiskus- ja valgusevajadust, vali kuhikpeenra erinevatele tasanditele sobivad taimed. Poolele, mis jääb veidi varju, pane kasvama just sealseid tingimusi hindavad taimed.

Esimesel aastal võib peenar olla veidi kuiv ja soe. Seepärast on parem istutada sinna maasikaid ja teisi mitmeaastaseid taimi alles teisel aastal, sest esimesel aastal võib liigne soojus tundlikke juuri kahjustada.

Pea meeles, et laguprotsessi käigus kasutab kõdunev puit ise ära palju lämmastikku, kuid rajades peenra juba parajalt pehkinud puiduga, on võimalik seda vähendada. Seepärast soovitatakse peenral esimesel aastal kasvatada üheaastaseid kultuure, mis ei vaja nii palju lämmastikku. Sellised on näiteks oad, herned, maapähklid ja teised liblikõielised või maitsetaimed.

Liblikõielised on kuhikpeenra rajamise esimesel aastal olulise tähtsusega, kuna nad saavad õhust lämmastikku ja viivad selle mulda, kus see on teistele taimedele lihtsamini kättesaadav. See on ettevalmistus järgmise hooaja taimedele, kes ainult juurte kaudu mullast toitaineid omastavad.

Kui lisad pealmisse kihti aga piisavalt komposti ja kasvumulda, pole vahet, mida peenras kasvatad.

Esimesel aastal soovitatakse peenral kasvatada üheaastaseid kultuure nagu oad ja herned. Akil Mazumder / Pexels

Südametunnistusega peenar

Kuigi kuhikpeenrad on Euroopas kasutusel olnud juba sajandeid, tõi selle mõnikümmend aastat tagasi taas au sisse Austria farmer ja permakultuuri edendaja Sepp Holzer. Kuhikpeenar on üks võimalus muuta lahja pinnas viljakamaks. Hugelpeenra jaoks materjalide leidmine ja selle rajamine on küll töömahukas, kuid arvestades, et mulla viljakus pikemas perspektiivis paraneb, on tegemist investeeringuga tulevikku.

Permakultuuri ehk jätkuloomise põhieesmärk on luua toimiv loodusega kooskõlas süsteem, mis katab inimeste vajadused. Permakultuurses taimekasvatuses püütakse järele aimata looduses toimivaid mustreid ning rajada ja hooldada aeda nii, et koostöö erinevate elementide vahel kestaks pikka aega. Üks olulisemaid aspekte on mulla eest hoolitsemine ja toitainete ringluses hoidmine, sest see on taimede põhitoiduallikas.

Samal teemal

26. mai 2019, 14:41
Väärt abinõu kauni naha jaoks!
25. mai 2019, 16:38
AED | Kuidas rajada kauakestvat terrassi?
23. mai 2019, 16:38
Säti suveks valmis õdus ja praktiline õueköök!

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2600
helen.serka-sanchez@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee