Kodu

AED | Nende juhiste abil lood aeda imelise veesilma! 

Tekst: Therese-Liise Aasma , 29. mai 2019, 06:20
Mõningaid nippe meeles pidades tekib aeda põnev ja vähe hoolt nõudev esteetiline elurikkus.Foto: Artem Beliaikin /Pexels
Veesilmad lisavad aeda zen-elemendi, kuid peale selle saavad nii aednik kui ka loodus neist mitmekülgset kasu. Mõningaid nippe meeles pidades tekib aeda põnev ja vähe hoolt nõudev esteetiline elurikkus.

Pole vahet, kas lood miniatuurse oaasi silmailuks rõdule või ehitad aeda mitmefunktsioonilise tiigi aiamaa kastmiseks ja ujumiseks – mõlemat projekti saad ellu viia loodussäästlikke meetodeid kasutades.

Looduslik ujumisbassein tagaaias
Enne kopa maasse lükkamist peaksid veesilma luues mõtlema läbi mõne olulise punkti. Kui need selged, asu tegutsema!

1. Küsi luba. Selleks et koduaeda suuremat ujumis- või ilutiiki luua, on vaja plaan esmalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Oluline on ka jälgida, et sa ei kahjustaks oma tegevusega juba olemasolevaid loodusväärtusi.
2. Leia madal koht. Mõnes aia nurgas on tiigi rajamine lihtsam kui teises. Selleks uuri maa-ameti kaardilt, milline on sinu maatüki kõige madalam koht.
3. Mõtle läbi puhastussüsteem. Kas paigaldada tiiki filter, pump ja purskkaev või luua tiiki taimekooslus, mis ise vett puhastab? Õigete tiigitaimedega on vee hapnikutase kõrge ja vetikad püsivad vaos. Eriti tuleb sellele tähelepanu pöörata paigus, mida ümbritsevad põllud või karjamaad, kust võib suure tõenäosusega toitaineid ja kemikaale tiiki valguda.
4. Tiigi põhi. Tiigi aluseks läheb vaja sobiva suurusega kvaliteetset basseinikilet, mis peab vastu aastaid. Kilet valides on keskkonnasäästlikud materjalid polüetüleen (PE) või kautšuk.
5. Kate või aed? Kui tiigi ümbrust külastavad tihti lapsed, tuleks mõelda tiigi katmisele tugeva terasvõrguga või suurema veekogu puhul ehitada selle ümber piisavalt kõrge aed.

Samal teemal

Puhastavad veetaimed
Kõige mõistlikum on istutada tiiki eri liiki taimi, et luua isereguleeriv vett puhastav ökosüsteem. Puhastavaid taimi on põnev kombineerida eri värvide, lehekuju ja kõrguse järgi. Hea soovitus on alguses istutada ühele ruutmeetrile umbes seitse taime.
Tiiki sobivad suurepäraselt iirised, mida leidub kõikvõimalikes põnevates värvivariatsioonides. Huvitavate seemnetega paistab silma jõgitakjas, mida kasvatades aitad kaasa kodumaiste liikide levikule, sest tegemist on teise kategooria looduskaitse all oleva taimega.
Luga (Juncus) on samuti üks neist tänuväärsetest taimedest, mille abil tiigivesi selgena püsib, kuna nende juurtel elutsevad bakterid, mis vett puhastavad. Kahemeetriseks kasvav järvekaisel muudab soovitud tiigiserva privaatseks oaasiks. Peale selle on niiskuslembesed taimed suur parthein, laialeheline hundinui, harilik kuuskhein, räni-kardhein, vesikuusk jpt.

Kõige mõistlikum on istutada tiiki eri liiki taimi, et luua isereguleeriv vett puhastav ökosüsteem.Foto: Sohail Na / Pexels

Kuna tiigil on kuni 30sentimeetrine mudane märgala tsoon, on seal võimalik kasvatada taimi, mille juured päris vees kasvada ei armasta, kuid vajavad siiski palju niiskust.
Ravimtaimedest istuta tiigi äärde angervaksa, mille sort ‛Venusta’ üllatab oma heleroosade õitega ja ‛Variegata’ dekoratiivsete lehtedega. Samuti sobib niiskesse kasvukohta kalmus, mida muidu on looduses keeruline ära tunda.

Minitiik tsinkvannist
Kel on aiaks väike rõdu, terrass või ridamaja pisike muruplats, saab väikese
veesilma luua tsinkvanni või mõnda teise sobiva suurusega anumasse. Minitiigi eelis on see, et talveks saab veekogu vajadusel likvideerida.
Kuna pisike veekogu soojeneb kaevatud tiigist palju kiiremini, tuleks vanni jaoks valida paik, kuhu kuum keskpäevapäike peale ei paista. Kui vesi seal siiski liiga soojaks läheb, lisa tiigianumasse kannutäis külma vett, et taimed suvesoojas vees hauduma ei hakkaks.
Kuna vannitiigis on ruumi vähe, tuleb sinna valida madalakasvulised ja mitte väga kiiresti paljunevad veetaimed. Sellised niiskuslembesed taimed on pärdiklill, Käpfleri iiris, varsakabi, vesikupp ja konnarohi. Ujuvatest taimedest ilmestavad veepinda vesiroosi meenutav konnakilbukas, vett puhastav vesihüatsint ja -hernes.

Ujuvatest taimedest ilmestavad veepinda vesiroosi meenutav konnakilbukas, vett puhastav vesihüatsint ja -hernes.Foto: Diego Madrigal / Pexels

Selleks et vann dekoratiivsem välja näeks, lao vanni aluspõhjaks maakivid ja äärista nendega ka plastpottides kasvavad veetaimed. Selleks et minitiiki rohkem hapnikku ja meeldivaid helisid tuua, hangi sinna ka väike purskkaev või veesüliti, millest mitmed töötavad meie rõõmuks vaid päikesepatareidega.

Too tiiki elurikkust
Mida rohkem eri liike tiigi juures toimetab, seda parem, sest mitmekesise floora ja faunaga veekeskkonda ohustab palju vähem vetikate vohamine ning vee roiskumine.
Nii minitiigi kui ka suurema veekogu loomisel tuleb arvestada vee äärde juhtuvate loomadega ja vaadata, et nad vees hätta ei satuks.Seetõttu väldi tiigil järske kaldaid või loo vähemalt üks lauge, maksimaalselt 30kraadine kallas, et uudishimust tiiki kukkunud siilid ja hiired saaksid sealt ise välja ronida. Minitiiki võid luua kallaku näiteks mittelibisevast lauatükist, mille peale on raskuseks asetatud kivi. Lisaks võiksid jätta vette hulpima mõne puutüki, et tiiki jooma tulnud ja vette kukkunud putukad saaksid välja ronida ja ära lennata.

Kalad tiigis
Kui armastad kalu, sobivad tiiki elama hõbekoger, tuur ja linask, kuid kalade valimisel arvesta esmalt meie laiuskraadi temperatuurikõikumisega. Paljudele dekoratiivkaladele ei sobi meie kliimas aasta ringi tiigis elada, seda eriti madalate veekogude puhul, mis põhjani kinni külmuvad.

Kaladega tiigis pead olema palju hoolikam veesilma puhastussüsteemi filtrite vahetamisel, et kalad kaua tervena elaksid.Foto: FOX / Pexels

Kaladega tiigis pead olema palju hoolikam veesilma puhastussüsteemi filtrite vahetamisel, et kalad kaua tervena elaksid. Jaapani aedades levinud värvilisi koisid (karpkalad) on võimalik suvehooajal õuetiigis kasvatada, kuid talveks tuleb neile käreda pakase üleelamiseks luua siseruumidesse soojemad tingimused. Selleks sobib näiteks piisavalt suur plasttiik või -vann.
Kellele meeldib endale ise toitu kasvatada, saab kaladega vanni ühtlasi kasutada hüdrokultuuris maitse- või salatitaimede aasta läbi kasvatamiseks. Vesiviljeluses on taimeväetiseks kalade väljaheited, kuid lisaks võib vaja minna erinevaid taimedele olulisi mineraalaineid, millest muidu talvel vajaka võib jääda.

Tiigi hooldamine
Looduslähedaselt rajatud tiigiga pole vaja palju vaeva näha, kuid mõningaid rutiinseid tegevusi tuleb siiski vee puhtana hoidmiseks teha. Kui tiigi läheduses kasvab palju puid, tuleks lehed ja muud taimejäänused veest ära koristada. Lehtede vettekukkumise vältimiseks võib vee kohale sättida ka võrgu, et suurem osa lehti sinna langeks.
Väikese tiigi puhul on mõistlik iga paari aasta tagant põhja mudast puhastada, et vältida veesilma kinnikasvamist, sest muidu ei ole seal peagi enam võimalik ujuda.
Vetikate tekkides on tiigi ökosüsteemis midagi korrast ära. Alguses, enne kui midagi ette võtad, tuleks olukorda lihtsalt jälgida, sest looduslik süsteem reguleerib end enamasti ise. Kui vohamine siiski intensiivselt jätkub, peaks välja uurima, kas vetikate põhjus on toitainete üleküllus või hapnikupuudus. Loodussäästlik meetod ökoloogilise tasakaalu taastamisel on lasta tiiki mikroorganismid, mis on segu kasulikest bakteritest.

TIIGI TERVISETEST: Kas tiik tõmbab konnasid? Kui keegi enam tiiki ujuma ei kipu, võid kindel olla, et tiigi hapnikusisaldus on madal või on vesi reostunud kemikaalidega.Foto: Pixabay / Pexels

TIIGI TERVISETEST: Kas tiik tõmbab konnasid?
Kui märkad, et su tiik ei meelita enam konni, kahepaikseid, ujureid, vesimardikaid ega teisi veeolendeid, võta seda kui selget vihjet! Kui keegi enam tiiki ujuma ei kipu, võid kindel olla, et tiigi hapnikusisaldus on madal või on vesi reostunud kemikaalidega. Sel juhul tee alustuseks vee happelisuse test pH-ribadega, et välja selgitada, milline olukord vees valitseb.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
kadi.saar@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee