Uudised

Abiks suvepeo korraldajale: milliseid nõusid valida ja mida teha prügiga 

Kerttu Koemets, Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilane, 20. juuni 2019, 17:00
Parimaks taaskasutuse mooduseks on “päris” nõud. Foto: Brooke Lark/Unsplash
Keskkonnasõbraliku sündmuse korraldamisel, olgu see siis suur festival, kodukohvik või grillipidu sõprade ringis, on vaja teha valikuid, mille käigus tekib ka palju küsimusi.

Poes ning internetis leidub erinevaid tooteid, mille kirjeldustes jäävad silma ilusatena kõlavad lubadused ja sõnad. Kuidas selle kõige sees orienteeruda ja parimad lahendused leida?

Samal teemal

Ühekordne või taaskasutatav?
Selles dilemmas on igal juhul parim taaskasutatav. Ühekordselt kasutatav toode kasutab ära väga palju ressursse ja koormab ära viskamisel keskkonda jäätmetega, millest suurem osa ära ei lagune.

Taaskasutamise variante on erinevaid. Suurürituste joogitopside mure lahenduseks on mõeldud Topsiring, mis asendab ühekordsed topsid vastupidavate ja pestavate joogitopsidega. Nende poolt nii topsid, kohale toomine, pesemine kui ka ära viimine. Sarnase teenuse pakkumist on alustamas ka Pandipakend. Suurürituste sööginõude jaoks kahjuks väga head taaskasutatavat alternatiivi või teenust, mida saaks sisse osta, veel välja mõeldud ei ole. Muidugi oleks parim kasutada tavalisi nõusid, mida pärast kasutamist pesta, kuid väga paljude nõude puhul on see äärmiselt ajamahukas ning nõuab eraldi meeskonda.

Väiksema sündmuse puhul on parimaks taaskasutuse mooduseks “päris” nõud, mille pesemine on küll tüütu, kuid keskkonnale vähem kahjulik kui prügi tekitav ühekordne plastik. Kui kodukapis piisaval hulgal nõusid pole, siis on võimalik laenata naabrite, sugulaste või sõprade käest. Samuti on mõnel puhul sobilik lasta külalistel ise omad nõud kaasa võtta ning korraldaja poolt pakkuda vett ja vahendeid nõude pesemiseks. Mitmed väiksemad avalikud üritused kasutavadki nõude laenutuse võimalust - iga sööja võtab “nõudekogust” nõud ja pärast peseb need ise ära ning paneb tagasi. Kui aga tundub, et sündmuseid, kus nõusid kasutada, on tulemas palju, siis Eestis leidub rohkelt uus- ja taaskasutuskeskuseid, kus müüakse isikupäraseid ja stiilseid nõusid vähese raha ees, seega võimalusi keskkonnasõbralikult oma nõudekappi täiendada, leidub.

Parimaks taaskasutuse mooduseks on “päris” nõud. Foto: Brooke Lark/Unsplash

Ühekordsed nõud
Kui pikemal kaalumisel toidunõude taaskasutamise variant siiski ei tundu olevat konkreetsel juhul parim lahendus, siis on poes olemas palju erinevaid häid ja halvemaid ühekordseid “bio” ja “öko” variante. Kahjuks mitte iga toode, millel on peal õiged sõnad ei ole kindlasti keskkonnasõbralik. Vahel võib juhtuda, et hoopis pakend on “bio” või “öko”, mitte toode ise. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et ka biolagunev bioplast ja kartong on ikkagi ühekordselt kasutatavad, ega pole kindlasti parim valik keskkonnahoiu seisukohalt.

Millised on mitteplastikust valikud?
Poelettidele on jõudnud ja jõudmas erinevaid mitteplastikust ühekordselt kasutatavaid nõusid, näiteks on söögiriistade puhul parim lahendus puidust biolagunevad noad-kahvlid-lusikad, mille võib söömise lõpetamisel ka lihtsalt lõkkesse visata. Mitteplastikust sööginõud on tehtud palmi- või banaanilehtedest, need on üldiselt tootmisülejääk ning samuti biolagunev. Lisaks leidub neid ka erinevas suuruses: väikestest taldrikutest kuni liudadeni välja.

Mida kujutavad endast bio- eesliitega plastid?
Bioplast on tehtud naturaalsest toormest ehk biotoormest ehk nafta alternatiivist, mis on taastuv ning võib olla näiteks maisitärklis, glükoos, pilliroosuhkur, looduslikud õlid ja mikroorganismid. See vähendab küll vajadust nafta järele, kuid on enamasti toodetud GMO viljadest ega edenda oma monokultuursusega bioloogilist mitmekesisust. Bioplastik võib nii olla kui ka mitte olla biolagunev.

Tähistatud näiteks: PE, PET, PA, PTT on küll bioplast (biotoormest), kuid ei ole biolagunev. See tähendab, et äraviskamisel laguneb umbkaudu sama aeglaselt kui naftapõhine plastik ja tekitab seega hulgaliselt jäätmeid keskkonda.

Tähistatud näiteks: PLA, PHA, PHB, PBS on bioplast (tärklisepõhine) ja biolagunev.

Lisaks mittenaturaalne (biotoormest) biolagunev plast, mis on valmistatud naftast ja töödeldud, et see kiiremini laguneks. Lagunedes ei kao see täielikult ära, nii nagu komposteerumisel näiteks toidujäätmed, vaid jääb keskkonda imepisikesete plastiku tükkidena ehk mikroplastina. Naftast valmistatud bioplasti lagunemisel võib see eritada keskkonda ka kahjulikke kemikaale. Nendel kahel põhjusel ei sobi see komposteerimiseks. Tähised näiteks: PBAT, PCL. (Täpsemalt saab lugeda siit)

Kui kodukapist nõud otsa saavad, siis on alati võimalik suurema sündmuse jaoks neid sugulaste või sõprade käest juurde laenata.Foto: Jasmin Schreiber/Unsplash

Mida tähendab biolagunev ja komposteeruv?
Üldiselt tähistab sõna biolagunev tööstuslikult komposteeruvat toodet. Jäätmete kompostimisel laguneb biolagunev plast bakterite elutegevuse toimel teatud tingimustel hapnikuks, veeks ja komposti hulka jäävaks biomassiks. Kahjuks toimub see vaid kindlate tingimuste (temperatuur, niiskus, hapnik, aeg, perioodiline läbisegamine) täitmisel ja praegu puuduvad ka standardid nendele tingimustele - erinevad biolagunevad plastid võivad vajada erinevaid lagunemistingimusi. Kindlasti ei kõdune biolagunev plast lihtsalt koduaia kompostihunnikus, selle jaoks on vaja tööstuslikku kompostimist. Eestis kompostitakse biolagunevaid jäätmeid tööstuslikult Jõelähtme, Väätsa ja Paikuse prügilas ning mõnes jäätmejaamas, nt Pärnamäel. Kompostimisse suunamata jäänud kompostitav plast ei lagune ei looduses ega ka prügilas.

Lisaks tööstuslikult kompusteeruvatele plastidele luuakse nüüd üha rohkem ka koduaia kompostihunnikus lagunevaid bioplaste. Siin aga tõuseb õhku küsimus selle kohta, mis on lagunemise tulemus kompostis ja kuidas seda komposti kasutatakse. Nii tööstusliku kui koduaia komposti tootmise eesmärgiks on väetise loomine ja kui bioplasti lagunemisel tekib keemilisi ühendeid või mikroplasti, siis ei ole tõenäoliselt tervislik kasutada seda väetist söögitaimede jaoks.

Milline on õige märgistus, mida poes otsida?
Kahjuks puudub praegu veel ülemaailmne või isegi üleeuroopaline keskkonnasõbralike plastide märgistus. Küll aga on Austria sertifikaadid ja märgised, mis on üsna levinud ja usaldusväärsed. Neid võib näha ning nende kohta lugeda siit. Lisaks Seedling märgistus.

Prügi sorteerimine
Alustuseks tuleb läbi mõelda, kuidas üldse saaks jäätmeid vähem tekitada ja juba peo ettevalmistuses sellega arvestada. Sarnaselt igapäevaostudele võiks ka peoks valmistudes mõelda pakenditele, mida koju toote: eelistada tuleks võimalikult vähese pakendiga ning paberisse või klaasi pakendatud tooraineid. Lisaks tuleks kriitiliselt üle vaadata, kas ja milliseid peokaunistusi te vajate - ehk saab õhupallid asendada korduvkasutatavate riidest lipukestega ning metalliümbrisega teeküünalde asemel kasutada mõnd teist tüüpi küünlaid. Üldjuhul me täielikult jäätmeid siiski vältida ei saa, nii et järgmine samm on tekkivate jäätmete sorteerimine. Seda tehes saab olla kindel, et võimalikult suur hulk jäätmetest suunatakse taaskasutusse või ümbertöötlemisse. Nii suurürituse kui ka väikese koduõue sündmuse puhul on võimalik suunata inimesi oma jäätmeid sorteerima, kui see on tehtud võimalikult lihtsaks ja selgeks: prügikastid võiksid olla erinevat värvi ning eri märgistusega. Samuti aitavad sorteerimise hõlbustamisele kaasa lühikesed kirjeldused või märksõnad konkreetsesse kasti käiva prügi kohta.

Plastiktoode koormab ära viskamisel keskkonda jäätmetega, millest suurem osa ära ei lagunegi.Foto: Mali Maeder/Pexels

Tartu loodusmajast on võimalik rentida jäätmeraame ja -kaasi, et keskmise suurusega sündmustel prügi liigiti koguda. Samuti on Loodusmaja kodulehel üleval failid siltidega jäätmete liigiti kogumiseks, samuti eri liiki prügikastide kaante tegemiseks joonised. Need hõlbustavad väiksema sündmuse puhul prügikastisüsteemi selgitamist.