Uudised

Idee suvepuhkuseks: tutvu Eesti väikesaartega, mis sul seni avastamata! 

Silvia Pärmann, 17. juuli 2019, 06:13
Naissaare külatee. Foto: Joosep Martinson
Saari ja laide on Eestis nii palju, et peaaegu oma saare võib saada igaüks, kelle hing seda ihkab! Anname ülevaate ägedatest saartest, kuhu sel suvel eksida võiksid!

Saareelu on eriline. Vähemalt suvel saab Eestis seda endale igaüks ka lubada, sest pääseb kohtadesse, mis muidu on mandrist üsna ära lõigatud.

Samal teemal

Mohni – privaatne paradiisisaar
Mohni saar asub Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel. Saare pikkus on kõigest 2,3 km ja laius 250 meetrit. Rannajoone pikkus on umbes 6 km. Kitsa saare kõrgeim osa kerkib 8 m üle merepinna.

Mohnile satuvad tavaliselt loodusfotograafid mõne fotoretkega. Pole aga ühtegi põhjust, miks loodusesõbrad sinna omal käel erapaadiga pildistama ja jalutama ei võiks sõita.

Saare loodus on imeliselt vaheldusrikas. Mererannas vahelduvad kõrkjapuhmad jää ja tormide poolt kaldale kantud kivivallide ja kaldamadalikel valguse käes sillerdava adruga. Sisemaa on madalam ja täidetud peaaegu läbimatu kadastikuga. Ligi poolt saart katavad kivid ja liivaluited, teist poolt aga mets.

Võta saarerännakule kaasa meelepärane lõunaeine, sest sinna pole veel ükski kohvik jõudnud.

Ruhnus on rahulik
Eesti vetes pärleid ei kasva, aga Riia lahes üks siiski on – Ruhnu. Eesti saartel on tagasihoidlike praamiühenduste tõttu suvel väga rahulik, aga Ruhnus kohe eriti, isegi saare kõige suurema festivali ajal.

Ruhnurahu on 23.-25. augustil toimuv Eesti väikseim festival ainult sõbralikele inimestele. Sel aastal on RuhnuRahu eklektilises kavas Kosmikud, Riffarrica, Tuulikki Bartosik, Ruhnu 100 aasta muusika CD-plaadi esitluskontsert, Liimu reggae sound system, Laurentsiuse kunstinäitus kood dokfilmiga "Naine aknal", VAT Teater ja Lauri Saatpalu monotükiga "Südame sosin", rattamatk RahuTuur, kolm päeva Ruhnu nirvaanat ja lõpetuseks jälle Ennu Ratas.

Ruhnu on põnev ka muul ajal. Keda köidab arhitektuur ja kuulsad nimed, see leiab just sealt Eesti vanima puitehitise ja ühtlasi meie vanima säilinud puidust pühakoja – 1644. aastal ehitatud kiriku. Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, seisab kuulsa inseneri Gustav Eiffeli kavandatud tuletorn – me kõik ju teame, mis torni sama mees Pariisi ehitas.

ÖÖMAJA LEIAD: puhkaruhnus.ee. Uuri festivali kohta: ruhnurahu.ee.

Ruhnu Püha Magdaleena kirik, mis on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. Vaid kahe meetri kaugusel paikneb uus kirik, mis pühitseti sisse 1912. aastal. Foto: Robin Roots
Limo rand Ruhnu saarel. Foto: Robin Roots

Prangli kultuurikirju suvi
Prangli saar kuulub tegelikult Viimsi vallale, kuid kellele nüüd Viimsi villad silme ette tulevad, ei ole üldse ära arvanud, mis selles valla otsas toimub. Prangli on maailm omaette, mis tundub asuvat maailma servas. Tore on aga see, et Tallinna kesklinnast jõuab maailma servale paari tunniga.

Prangli on Põhja-Eesti ainuke põlisasustusega, päris oma traditsioonide ja külalislahke rahvaga paik – seal on elatud pidevalt üle 600 aasta. Praegu on saarel umbes sada püsielanikku. Märksa arvukamalt on seal hülgeid ja igasuguseid veelinde, viimaseid kokku lausa 40 liigist.

Legendi järgi olnud Prangli mereröövlite saar ja röövlid elanud paksus kuusemetsas. Et nendest lahti saada, olevat see maha põletatud ja saarele kasvanud männimets. Mereröövlite varandus on siiani leidmata, aga selle matmispaigaks on oletatavasti saare kõrgeim koht Kullamägi.

See suvi on Prangli jaoks kirju ja rahvarohke. Sadama kultuurikuuris Noor Kaardivägi näeb suvelavastust "Eesti rand. Lootuse kursil", millele kirjutas muusika Silver Sepp. 27. juulil on võimalus aga nautida Prangli kohvikutepäeva ja suvist tantsupidu.

Kui seenehullude jaoks on Prangli tuntud kui rikkaliku saagiga maalapp, siis nälga ei jää ka need, kes kirglikult korilusega ei tegele. Suvel pakub maitseelamusi merevaatega Prangli saare-resto.

MINE PRANGLILE! Laevagraafiku leiad leheküljelt veeteed.com. Majutust pakub saarel mitu kohta, näiteks Mardi puhkemaja (mardipuhkemaja.ee) ja Praaga talu puhkemaja (praagapuhkemaja.com).

Prangli Laurentsiuse puukirik, mis valmis 1848. aastal.Foto: Jörgen Norkroos
Prangli saare idüllilised vaated. Foto: Jörgen Norkroos

Hingelt suur Väike-Pakri
Väike-Pakri on igapidi eriskummaline saar. Võta kas või see kummaline fakt, et Väike-Pakri on tegelikult suurem kui Suur-Pakri. Väikese pindala on 12,9 km² ja suurel vaid 11,6 km².

Kui naabrist pisem Suur-Pakri sai kunagi suurem olla rahvaarvult, mis ilmselt oli ka nimede sellise jaotuse põhjus, siis nüüdseks on Väike-Pakril elanikke rohkem.

LOODUSHUVILISELE! Pakri saarte loodus on unikaalne. Jalutades tuleb olla ettevaatlik ja hoida saarel kasvavaid kaitsealuseid liike.

LAEVAGA PAKRILE! Uuri infot pakrisaared.ee.

Festivalisaar Naissaar
Nargenfestival toimub Naissaarel alates 2006. aastast. Selle muusikafestivali kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Kontserdikava on kirju ning saarele pääsemine ja saareelu hästi korraldatud: Nargenfestivali transpordipartner on aurik Katharina, mis väljub Lennusadamast (kai A3).

Naissaarel on festivali ürituste ajal küüni juures avatud puhvet, kuid arvestama peab, et tasuda saab sularahas.

Peale festivali köidab Tallinnast ainult kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar ilusa liivaranna, matkaradade ja militaarpärandiga. Miks mitte Pirita või Stroomi ranna asemel hoopis sinna üheks päevaks päevitama sõita?

Naissaarel on kolm 10-13 km pikkust matkarada: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada, kõik viitadega tähistatud. Kultuurirada on neist ehk kõige põnevam – selle äärde jäävad Naissaare kirik, surnuaed, kabel ja Sepa talu, kus sündis ja kasvas kuulus optik Bernhard Schmidt. Kui jalutada ei viitsi, saab need ka rattaga läbida.

Naissaarel taasavati kasutamiseks kitsarööpmeline raudtee, mida saarel liikumiseks saab kasutada. See on kogu Euroopas ainukesena säilinud militaareesmärkidel rajatud raudteed. 

NÄDALAVAHETUSEKS NAISSAARELE! Regulaarne laevaühendus Naissaare ja Tallinna vahel on reedest pühapäevani kuni septembri keskpaigani. Kui oled nende õnnelike hulgas, kellel on oma jaht või kaater, saad saarele sõita ükskõik millal.

Naissaare külatee. Foto: Joosep Martinson
Kitsarööpmeline raudtee Naissaarel, mis rajati 1914. aastal.Foto: Joosep Martinson

TOIMETAJA

+372 5199 3733
kadi.saar@nipiraamat.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee