Kodu

AED | Nipid, kuidas ise kodus taimseid väetisi valmistada 

Therese-Liise Aasma, 2. august 2019, 06:25
Võililled, tulikad, naat, vesihein jpt intensiivse kasvuga taimed sobivad hästi väetisvirtsa valmistamiseks.Foto: Artem Beliaikin/Unsplash
Aiamaal kasvab kõik mühinal. Samuti ei hoia end tagasi umbrohud! Talitad targasti, kui kasutad need ära taimsete väetiste valmistamiseks. Nii nagu taimed turgutavad terveks loomad ja inimesed, tervistavad ja kaitsevad need ka teisi taimi.

Paljud taimed suudavad end ise edukalt seenhaiguste, lehetäide ning teiste omakasupüüdlike ja pealetükkivate olendite eest kaitsta. Tüümian, salvei ja saialill sisaldavad tugevaid eeterlikke õlisid, mispärast käib enamik putukaid neist kaarega mööda. Oblikhapperikas rabarber muudab haigusetekitajate elu keeruliseks, kuid selles võitluses on kõige edukam hoopis küüslauk. Taimede kasuks töötavad ka jõulise kasvuga nõgesed ja varemerohu lehed, varred ning juured.

Aedniku töö on taimede vajalikud toimeained hädas taimedele kättesaadavasse vormi muundada, et taimerakkudest vabaneksid kasulikud ained. Seejärel ei jää üle muud, kui vedelik kastekannu ja pritspudelisse panna ning aias kasutada. Paljude taimede järjest pritsimiseks on kõige mugavamad aianduspoodides müüdavad spetsiaalsed taimekaitsepihused.

Leebed väetamise ja haiguste ennetusmeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutad. Samuti peaksid taimed, millest vägijooke teed, olema võimalikult hooldusvabalt kasvanud. Nõgeste puhul seda probleemi ilmselt ei teki.

Võililled, tulikad, naat, vesihein jpt intensiivse kasvuga taimed sobivad hästi väetisvirtsa valmistamiseks.Foto: Artem Beliaikin/Unsplash

Vali virtsataimed toime järgi

Samal teemal

Nõgesevirts sisaldab palju lämmastikku, kaaliumi ja rauda ning soodustab vihmausside elutegevust mullas. Sarnaste omadustega on varemerohuvirts. Mõlemad sobivad hästi vedelväetiseks tomatitele, kartulitele ja teistele suure toitainevajadusega taimedele.

Kummel sisaldab parkaineid ja eeterlikke õlisid, mis mõjuvad antibakteriaalselt ja hallitusevastaselt. Kummelist valmista teed või leotist ja kasuta seda lahjendamata kastmiseks või pritsimiseks.

Põldosjavirts ja -leotis varustavad taimi ränihappega, mis tugevdab taimerakke ja parandab saagikust. Mõlemad vedelikud tuleb nii kastmiseks kui ka pritsimiseks lahjendada 1 : 10. Põldosjaleotis aitab jahukaste ja kärntõve vastu.

Kõrrelised sisaldavad samuti palju ränihapet. Kõrrelistest tehtud leotised on põldosjaga sarnase toimega.

Võililled, tulikad, naat, vesihein jpt intensiivse kasvuga taimed sobivad hästi väetisvirtsa valmistamiseks. Kuna umbrohtudest valmistatud virtsad pole nii tugevatoimelised, võid neid väetamiseks kasutada lahjendatult 1 : 5.

Rabarbrilehed sisaldavad palju oblikhapet. Virtsana kasutades lahjenda vedelikku 1 : 5. Leotist ja teed kasuta lahjendamata lehetäide ning sibulakoide vastu.

Küüslauk sisaldab väävlit ja on tugevalt antibakteriaalsete omadustega, aidates viiruste ja seenhaiguste korral.

Küüslaugust virtsa valmistamiseks on vaja 200 g hakitud küüslauguküüsi ja -lehti ning 5 l vett. Lahjenda valmis vedelik 1 : 10 ja pritsi seda seenhaiguste vastu taimede ümber mullale ja lehtedele.

Küüslaugutee jaoks on tarvis 20 g hakitud küüslauguküüsi ja -lehti ning 0,5 l keeva vett. Vala vesi taimeosadele ja lase teel mõni tund tõmmata. Seejärel lahjenda teed 1 : 4, et saada lahti jahukastest. Lahjendamata seguga vabaned lestalistest.

Küüslaugu toimet tugevdab hästi sibul.

Koirohi sisaldab ohtralt eeterlikke õlisid, eriti tujooni, mis peletab putukaid. Koirohust taimekaitsevedelike valmistamiseks läheb vaja 200 g värsket või 20 g kuivatatud ürti 10 l vee kohta. Ravimtaimest valmistatud 1 : 2 lahjendatud virts, tee või leotis peletab lehetäisid, õunamähkurit ja lestalisi.

Kummelist valmista teed või leotist ja kasuta seda lahjendamata kastmiseks või pritsimiseks.Foto: Roksolana Zasiadko/Unsplash

Taimevirts

Vaja läheb:
1,5 kg värskeid või 200 g kuivatatud taimeosi
10 l vett

Täida suur email- või plastnõu jämedalt purustatud lehtede ja taimevartega ning kalla peale vesi. Kata nõu peene võrguga või aseta peale kaas, kuid nii, et säiliks õhuvahetus. Vähemalt korra päevas sega vedelikku, et see ei roiskuks. Soojade ilmadega on virts nädala pärast valmis. Kasutamiskõlblik virts on tume ega vahuta enam.

Kastmiseks lahjenda taimevirtsa veega 1 : 5 või 1 : 10, pritsimiseks 1 : 20. Tea, et mida nooremate taimede osi virtsa valmistamisel kasutad, seda rohkem tuleks virtsa lahjendada.

Taimeleotis

Vaja läheb:
400 g värskeid või 100 g kuivatatud taimeosi
5 l vett

Haki taimeosad peeneks ja leota neid ööpäev külmas vees. Seejärel hauta taimi 20–30 minutit tasasel tulel. Lase segul kaane all jahtuda, kurna ja kasuta kohe.

Taimetõmmis

Vaja läheb:
400 g värskeid või 100 g kuivatatud taimeosi
5 l toasooja vett

Limaained ja eeterlikud õlid võivad kõrgel kuumusel hävineda, sellepärast on parem limaseid ja õlirikkaid taimi leotada. Peenesta taimeosad ja kalla kohe üle sooja veega. Vajadusel vajuta neid alla, et taimed kindlasti veega kaetud oleks. Mõne tunni, maksimaalselt ööpäeva möödudes kurna vedelik välja ja võta kohe lahjendamata kasutusele.

Taimetee

Vaja läheb:
300 g värskeid või 50 g kuivatatud taimeosi
5 l vett

Purusta taimeosad ja kalla üle keeva veega. Lase taimedel kaetult 15 minutit tõmmata ja kurna vedelik välja. Kasuta teed jahtunult.

Miks ise väetist teha? Taimeväetiste suur pluss on, et toitained on teistele taimedele hästi omastatavad.

TAIMNE VIRTS JA VÄETIS TALVEL. Kuna taimed pole meie kliimas aasta ringi saadaval, kuivata neid suvel, et toataimi ka talvel targalt hooldada. Kuivatatud taimedest on kasu ka järgmisel aastal kevade alguses. Taimejookide valmistamiseks võid talvel ära kasutada ka toiduvalmistamisest üle jäänud taimejäätmeid.