Nipid

Tähelepanu, loomaomanikud: need sügishaigused ohustavad sinu lemmikut 

Toimetas Tuuli Mäemat, 7. oktoober 2019, 05:38
Ole oma lemmikute tervise suhtes tähelepanelik.Foto: Anya potsiadlo/ Unsplash
Kas teadsid, et ka sinu lemmik võib sügisel köhasse jääda? Lisaks köhale ohustab teda ka teine tõsine haigus – leptospiroos. Loe, kuidas neid haiguseid ära tunda ja ravida.  

Kennelköha

Samal teemal

Mis haigus see on? Kennelköha on piisknakkushaigus ja levib eelkõige koeraparkides, näitustel ja võistlustel, aga ka mujal, näiteks koertekoolides. Juhul, kui käid nakkusohtlikul ajal trennides, uuri kindlasti koertekooli vastutavalt isikult, kuidas on korraldatud asutuse desotamine. Kuna haigestumine käib lihtsalt ning võib olla mõningatel juhtudel ka väga tõsise lõpuga, siis väldi kennelköha kahtlusega koera viimist koerterohketesse üritustele või aladele. Samuti ei tohiks haige koeraga käia ka koerteväljakutel – isegi juhul, kui külastamise hetkel seal teisi koeri ei ole.

Keda kennelköha ohustab? Haigusele on vastuvõtlikum koer, kes on kannatanud stressi all (näiteks kolimine, koduvahetus, reisimine vms).
Haiguse peiteaeg varieerub paarist päevast kuni ühe nädalani, köhida võib koer umbes 3 nädalat, mõnikord ka kauem.

Kuidas seda ravida ja ennetada? Tavaliselt on haiguse kulg täiskasvanud ja tervele koerale üpris kerge, enim on ohustatud nõrgema immuunsusega, operatsioonist paranevad koerad ning kutsikaeas või just vanemad koerad. Üldjuhul allub kennelköha väga hästi ravile. Sinu loomaarst võib raviks määrata antibiootikume või kasutada hormoonravi, aga ka köha supresseerivad ravimeid, näiteks bronhodilataatoreid. Õnneks on eelmainitud asju vaid ekstreemsetel juhtudel vaja, sest enamus koeri põevad kennelköha kergelt ning ei vaja mingit ravi. Sellegipoolest tuleb köhiv koer loomaarsti juurde viia, sest veterinaarse hariduseta või kogemusteta koeraomanik ei pruugi looma seisundit adekvaatselt hinnata. 
NB! Haigus võib lõppeda surmaga.

Hea teada!

Kennelköha vastu on võimalik vaktsineerida! Vaktsineerimine ei pruugi haigestumist eemale hoida, küll aga kergendab see haiguse kulgu ja selle ägedust.

Leptospiroos 

Mis haigus see on? Bakteriaalne haigus leptospiroos võib looduses nakkusohtlik olla suisa nädalaid. Haigust levitavad eelkõige närilised, aga ka muud mets- ja koduloomad. Leptospiroos levib uriiniga ning enamjaolt elab leptospiroos seisvates veekogudes – tiikides, lompides jms niisketes kohtades.

Kuidas haigust ära tunda? Leptospiroosil puuduvad spetsiifilised haigustunnused – mis tähendab, et leptospiroosi on väga raske diagnoosida, kuna haigustunnused sarnanevad paljude teiste haigustega. Keskmiselt ilmutab lemmikloom esimesi haigussümptomeid 2-7 päeva jooksul, mõningatel juhtudel võib peiteaeg olla isegi 25 päeva. Sümptomiteks on halb enesetunne, loidus, isutus, suurenenud urineerimine, kõhulahtisus ja oksendamine. Üliägeda vormi korral võib loom surra päeva-paariga. Esimesteks kliinilisteks tunnusteks on siis vaid apaatsus ning kehatemperatuuri tõus. Täpsema diagnoosi aitab panna vereproov.

Kuidas ravida? Leptospiroosihaigeid ravitakse antibiootikumikuuriga. Kuna nakkus levib uriiniga, tuleb haige lemmiku väljaheiteid koristada kummikinnaste ja desovahendi abil. Kindlasti peaks lemmikut haigusperioodi ajal teistest eraldama, väljas võiks liikuda nii vähe, kui võimalik. Kui peres on mitu lemmikut, tuleks profülaktika mõttes ravida ka teisi. Haiguse läbipõdenud neljajalgne saavutab tavaliselt umbes aastaks immuunsuse. 

Allikas: Petcity.ee/blogi