Nipid

Laps käitub kummaliselt? Need ohumärgid viitavad sellele, et teda kiusatakse koolis 

Toimetas Annaliisa Köss, 16. september 2019, 21:57
Kooliaasta algusega ei käi kaasas mitte ainult värskete õpikute lõhn ja kõige uue ning toreda algus, vaid nii mõnegi lapse puhul ka kiusamine. Foto: Hans Kretzmann / Pixabay
Kooliaasta algusega ei käi kaasas mitte ainult värskete õpikute lõhn ja kõige uue ning toreda algus, vaid nii mõnegi lapse puhul ka kiusamine. Selle mõjud ja tagajärjed võivad aga väljenduda mitmel erineval moel.

Oluline on lapsevanemana eelkõige tähelepanu pöörata oma lapse käitumisele. Kuna osa kiusamisele viitavaid märke võib olla lapse või noore elus hoopis muude probleemide tulemus, näiteks vanemate lahutus, pereliikme haigestumine või lemmiklooma surm, ei pruugi alljärgnevad sümptomid üksnes kiusamise all kannatamisele viidata. Seda, missugusel viisil tema laps end stressi- või pingeolukorras väljendab, teab kõige paremini üksnes lapse vanem.

Kui aga näiteks laps, kes varem läks iga päev heameelega kooli, ei ole järsksu enam koolis käimisest huvitatud ning väldib kooli, on see juba piisav põhjus olukorda lähemalt uurida ning püüda välja selgitada, mis võis taolise järsu muutuse tekitada.

Seda, missugusel viisil tema laps end stressi- või pingeolukorras väljendab, teab kõige paremini üksnes lapse vanem.Foto: Pixabay / Pexels

17 märki, mis võivad viidata kiusamise all kannatamisele:

  • kardab oma tavapärast teed pidi kooli minna või koolist tulla
  • ei taha bussiga kooli minna või koolist tulla
  • palub sageli, et teda autoga kooli viidaks või kooli saadetaks
  • ei teha kooli minna, puudub koolist või tundidest ilma selge põhjuseta
  • kurdab koolipäevade hommikutel, et on haige
  • tuleb koolist sassis ja katkiste riiete või koolikotiga
  • tuleb koju näljasena (kardab koolis lõunat süüa)
  • on endassetõmbunud, vaikne, näib olevat kaotanud oma enesekindluse
  • on pinges ja ärevil
  • on kaotanud söögiisu, ütleb sageli, et ei taha süüa
  • nutab end õhtuti magama, näeb hirmuunenägusid
  • kaotab oma asju (mütse, raamatuid, vihikuid jmt)
  • kõsib või võtab raha (et anda seda kiusajale või tema abilistele) või kaotab sageli oma taskuraha
  • tema kehal on kummalisi sinikaid, kriime või haavu
  • on tige, kergesti ärrituv ja "raske"
  • on sageli üksi, ilma sõpradeta, ei kutsu enam sõpru külla
  • keeldub rääkimast, mis toimub, või annab ebaveenvaid selgitusi eelpool kirjeldatud märkidele

PANE TÄHELE!
Ükski märk üksi ei viita kiusamise all kannatamisele!

Kuidas leida lahendus?
Kõige selgem ja otsesem viis on püüda lapse või noorukiga rääkida. Sageli ei ole aga üks või teine valmis isegi oma vanematega muret jagama. Oluline on siinkohal väljendada lapsele oma toetust ning ise rahulikuks jääda. Vajadusel tuleks ühendust võtta klassijuhataja või KiVa meeskonnaliikmega, kes vajadusel nõu jagavad. 

Kuidas käituda, kui su laps ütleb sulle, et teda kiusatakse?

  • Loo turvaline õhkkond. Jää rahulikuks ning aita ka laspel rahuneda.
  • Selgita välja nii palju, kui saad. Kuula last ja lase tal rääkida, mis juhtus. 
  • Kinnita lapsele, et aitad ja toetad teda.
  • Enne tegutsema asumist võta aega ning mõtle olukord rahulikult läbi. 
  • Planeeri järgmised sammud. Võta esimesena ühendust lapse klassijuhatajaga.
  • Räägi plaan lapsega läbi. Oluline on, et laps saaks järgnevatest sammudest aru ning mõistaks sinu plaani teda aidata.
  • Toimi otsustavalt, aga tasakaalukalt. Pea kokkulepitud tegevustest kinni ja ära lükka neid edasi. 
  • Kiusamine on lõppenud siis, kui kõik asjasse puutunud lapsed ennast jälle hästi tunnevad. 

Allikas: KiVa kiusamisvaba kooli programmi miniõpik lapsevanematele

Samal teemal

9. september 2019, 06:09
TARK VANEM | Laps ajab sind venitamisega hulluks? Miks ta seda teeb?
14. august 2019, 14:16
TARK VANEM | Millal ja kuidas lapsele taskuraha anda?
30. juuli 2019, 10:48
TARK VANEM | Nii valmistad last ette iseseisvumiseks