Tarbija

Seitse asja, mida tarbijad peaksid teadma välkmaksete kohta (2)

Toimetas Aare Kartau, 17. september 2019, 18:20
Foto: PantherMedia/Scanpix
Pankade statistika näitab, et kiired ja turvalised välkmaksed on klientide poolt hästi vastu võetud. Kui täna tehakse välkmaksena ligi pooled pangaülekannetest, siis võib prognoosida, et varsti tehakse sel viisil kõik Eestisisesed ülekanded. Kuigi selline võimalus on juba väga levinud, ei teata nende kohta palju. Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem pani kirja seitse olulist fakti.

1. Mis on välkmaksed?

Välkmaksega jõuavad pankadevahelised euromaksed saaja kontole vähem kui kümne sekundiga ööpäevaringselt, sealhulgas ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Euroopas on süsteemiga liitunud umbes 60 protsenti kõigist makseteenuse pakkujatest, välkmakseid saab teha 34 Euroopa Liidu riigi vahel ja 99 protsenti välktehingutest teostatakse kiiremini, kui kolm sekundit.

2. Välkmaksed on kohal enne, kui jõuad sõpra teavitada

Varem käis nii, et kandsid raha üle ja andsid sõbrale teada makse tegemisest, saates maksekinnituse või kopeerides selle sõnumi. Seejärel sõber ootas innukalt laekumist, väga innukad vaatasid pankadevaheliste maksete toimumise aegu kodulehtedelt ning hädasolijad helistasid panka, et uurida, millal raha ometi laekub. Välkmaksete ja mobiilirakenduse kasutajatel pole see enam tarvilik – enne, kui jõuad sõpra teavitada, on pank teda laekumisest juba teavitanud. Kõik suuremad Eesti pangad pakuvad teavitusi raha laekumisel.

3. Turvalisus ennekõike

Maksed ja nende kiirus lisab igapäevaellu mugavust, kuid iga uue mugavusega kaasnevad ka riskid. Raha liigutamine maksete abil oli varem aeganõudev, aga see andis ka võimaluse pankadel lihtsamini sekkuda, kui esines mõni probleem. Pangad teevad kõik endast tuleneva, et eksimuse tõttu ei kantaks raha valele kontole, aga kiirete maksete puhul on saatja vastutus senisest suurem. Seega kontrolli kindlasti kontonumbrit ja mis peamine – ära jaga oma internetipanga paroole kellegagi. Mobiili avaekraanile tasub kindlasti seadistada parooli või biomeetrilise tuvastuse nõue, et suvaline inimene ei saaks sinu pangaäpist ülekannet teha.

Foto: Pixabay

4. Vali endale sobivaim pank

Eesti pangandusmaastikul on viimastel aastatel toimunud suur muutus vabapanganduse suunal. Kodupanga mõiste on üha enam hägustumas ning mitmes pangas arveldamine on uus normaalsus. Inimesed tarbivad teenuseid seal, kus pakutakse neile kõige paremini sobivaid ja mugavamaid teenuseid. On see siis kaart, mis annab boonuseid, või välkmaksed kõigis kanalites. Kui sul või su tuttavatel on üha rohkem arveldusi erinevate pankade vahel ning maksete teostamise kiirus on oluline, siis vaata üle, mida turul pakutakse ja tee oma valik sellest lähtuvalt. 

Eestis on välkmaksete süsteemiga liitunud Coop Pank, LHV Pank, SEB Pank ja Swedbank. Eesti Panga andmetel on sellega kaetud ligikaudu 94% kõikidest Eestis avatud eraisikute ja ettevõtete pangakontodest. Sama suur osakaal tavalahendustest täna veel välkkiirelt ei toimi. Nii Coop Pank, LHV kui SEB võtsid välkmaksed kasutusele kohe täies mahus, mis tähendab seda, et makseid nii saadetakse kui ka võetakse sellisena vastu. Swedbanki kliendid saavad välkmakseid algatada hetkel ainult mobiilipangas.

5. Välkmaksete osakaal kasvab kiiresti

Riigisiseste pankadevaheliste ülekannete hulgas on välkmakse osakaal tõusutrendis. Eesti Pank prognoosib, et riigisiseste välkmaksete osakaal tõuseb hinnanguliselt 70 protsendini kõigist maksetest niipea, kui kõikidel pankadel õnnestub see turvaliselt oma süsteemiga siduda. Eesti pankade piiriülestest pankadevahelistest ülekannetest moodustavad välkmaksed 40%.

6. Alati on võimalus, et raha ei liigu sekunditega

Hetkel saab pankade vahel välkmaksena kanda kuni 15 000 euro suuruseid summasid. Kui teed suuremaid ülekandeid või esineb mõni tehniline probleem, siis võib alati juhtuda, et ülekanne ei teostu välkmaksena. Pangad pakuvad selleks erinevaid lahendusi – näiteks Coop Panga maksekorraldusel on näha, kas raha kanti üle välkmaksena või mitte.

7. Varsti liiguvad välkmaksetena ka suuremad summad

10. septembril otsustati suurendada seda piirmäära, tõstes selle alates 2020. aasta 1. juulist 100 000 euroni. Üleeuroopaline visioon näeb ette, et SEPA (ühtne euromaksete piirkond) välkmakse saab tulevikus võrdväärseks võimaluseks kaardiga tasumise ja sularaha kõrval. Selleks on vaja lahendusi, mis muudavad maksmise mugavaks nii isikute vahel, kaupluses, e-kaubanduses kui ka teenusepakkujate juures kohapeal. Välkmaksest on saanud uus normaalsus ja peagi asendavad need enamiku tavamaksetest.