Uudised

8 head põhjust, miks tasub kaaluda õpingute jätkamist kutsekoolis (2)

Ia Mihkels, 16. november 2019, 17:06
Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas.Foto: Tanaphong Toochinda / Unsplash
Kutsekoolide uksed on avatud kõigile – nii neile, kel juba omandatud kõrgharidus, kui ka neile, kel põhikoolgi mingil põhjusel pooleli jäänud. Miks tasub kaaluda õpingute jätkamist kutsekoolis?

Eelised tööturul
Kutseharidus sobib väga hästi neile, kes tahavad õppida praktilist eriala, kus õppe käigus omandatud teadmistele ja oskustele on hiljem tööturul kerge rakendust leida. Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas ja see annab tööandjale kindluse, et tööletulijale pole vaja hakata kõike päris algusest õpetama.

Samal teemal

Kiirelt amet selgeks
Õppeaeg on kutseõppes üldjuhul lühem kui kõrgharidusõppes ja noortel, kes kibelevad kiiremini iseseisvuma, on võimalik selle võrra rutem tööle asuda. Et ametikoolis on teoreetiliste õpingute kõrval väga suur osa praktikal, leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid sageli tulevase töö juba kooliajal praktikal käies: positiivselt silma jäänud noorele tehakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist samasse ettevõttesse tööle.

Hobi ja töö käsikäes
Kutsehariduses õpetatavate erialade valik on väga lai, ulatudes tarkvara arendusest mööbli restaureerimiseni ja juuksuritööst mehhatroonikani. Oma huvidele ja eelistustele sobiva eriala leiab pakutavate seast igaüks. Need, kes on kutsekooli jõudnud siis, kui kõrgharidus juba omandatud, on sageli asunud ametiõppes eriala omandama just selles valdkonnas, millega seni on hobi korras tegeldud.

Kutsehariduses õpetatavate erialade valik on väga lai, ulatudes tarkvara arendusest mööbli restaureerimiseni ja juuksuritööst mehhatroonikani.Foto: Keren Perez / Unsplash

Mugav ja kättesaadav
Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav noortele üle kogu Eesti. Kui huvitavat eriala õpetatakse kodust kaugel asuvas koolis, siis on õpingute ajal võimalik elada kooli juures tegutsevas korrastatud ja mugavas õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on praeguseks põhjalikult renoveeritud ja neis on loodud väga head ja nüüdisaegsed tingimused nii õppimiseks kui ka elamiseks.

Tulevik kõrgkoolis
„Rikud oma tuleviku ära, kui aru pähe tuleb, on hilja – ülikooli sa siis enam minna ei saa!“ – umbes selliste juttudega tavatsesid vanemad omal ajal laste kutsekooli minemise plaane maha laita. Sedasorti hoiatustel pole ammu enam mingit alust – kõik sõltub õppurist endast. Ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist, võib omandada kutseõppe kõrvalt ka keskhariduse ja jätkata pärast ameti omandamist õpinguid kõrgkoolis. Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas.

Hulk õppevorme
Kutseõppes leidub koht igaühele – sobiva eriala leiavad nii rohkem kui ka vähem võimekad, aga ka erivajadustega inimesed. Õppida saab nii traditsioonilisel moel – suurem osa õppetööst toimub kooli õppeklassides – kui ka üha enam populaarsust võitvas töökohapõhises ehk nn õpipoisiõppes, kus õppetöö käib enamjaolt töökohas, koolist saadakse lisaks teoreetilisi teadmisi. Selline õppevorm sobib hästi neile, kes eelistavad praktilist tööd ja tahavad õppida just seda, mida on just selles ametis tarvis teada ja osata. Ka saab õppida kaugõppevormis: koolis käiakse vaid teatud kindlatel perioodidel, näiteks õhtuti, üsna suur osa on iseseisval õppimisel. Sellist õpet eelistavad enamasti need, kes tahavad õppida töö kõrvalt.

Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav noortele üle kogu Eesti. Foto: Aaron Huber / Unsplash

Rahaline toetus
Riik on kutseõppuritele loonud toetusi, et rahaliselt aidata ja tagada, et õppurid suudaksid kooli lõpetada selleks ette nähtud aja ehk nominaalajaga. Kooliti võivad erineda dokumendid, mis tuleb toetuse taotlemiseks esitada, ja kord, kuidas toetusi makstakse, mistõttu on toetusevajaduse korral kõige mõistlikum küsida selle kohta täpset infot koolist, kuhu kavatsetakse õppima minna. Toetusi makstakse ainult õppeaasta jooksul (st suvekuude eest toetust ei saa).

Õppelaen toob kohustuse 
Kutseõppuril, kes on läinud ametikooli pärast keskhariduse omandamist, on võimalus võtta pangast õppelaenu – täpselt samamoodi nagu seda saavad võtta üliõpilased. Õppelaenu maksimumsumma on aastati erinev, selle paneb valitsus paika 1. juuliks. Laenu saab võtta terve õppeaasta jooksul. Siiski ei maksa õppelaenu võtta kergel käel: see summa tuleb koos intressidega pangale tagasi maksta. Aega on selleks kaks korda nii palju, kui kestis õppe nominaalaeg: kui õppekava järgi oli õppeaeg kaks aastat, on laenu tagasimaksmiseks aega neli aastat. Võimalik on võtta aasta maksepuhkust, aga intresse tuleb ka sel ajal tasuda.